|
Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli molekulaarmeditsiini ja -patoloogiateadur
Maggie Kalevi sõnul on inimestel tehtud epidemioloogilised uuringud tõestanud,
et kerge alkoholitarbimine parandab inimestel paradoksaalsel kombel mälu,
vahendab Tartu ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Värskes ajakirjas The Journal of Neuroscience ilmunud
artiklis kirjeldab Kalev eksperimente, mida ta rottide peal tegi.
Kalev koos USA Ohio ülikooli arstiteaduskonna molekulaarse
viroloogia, immunoloogia ja meditsiinigeneetika professori Matthew Duringiga
uurisid N-metüül D-asparagiinhappe (NMDA) retseptorite rolli rottide
närviprotsessides. NMDA-retseptoritel on tähtis mõju mälule, sest nad
reguleerivad närvirakkude vaheliste sünapsite tugevust, mille abil rakud infot
vahetavad.
Katseid tehes avastasid nad aga, et kui üks NMDA-retseptorite
alajaotus NR1 oli mäluga seotud aju osas hippokampuses tugevamalt võimendatud,
oli ka loomade mälu parem.
Seejärel võtsid nad vaatluse alla varasemad eksperimendid,
kus oli leitud seoseid alkoholitarbimise ja NR1 aktiivsuse vahel.
Katseid tehti kaht tüüpi transgeensete rottidega. Ühtedel
oli NR1 hippokampuses võimendatud, teistel kärbitud. Rottidele joodeti
alkoholi, Kalevi sõnul olid kogused võrreldavad umbes sellega, kui inimene teeb
üks-kaks napsi päevas.
Rotid said alkoholi kaheksa nädala jooksul, nende käitumist
hakati testima nelja nädala möödudes.
Tavaliste rottide puhul edestasid mõõdukad alkoholitarbijad
kõigis testides karsklasi.
Rotid, kes tarbisid rohkelt alkoholi, ei suutnud esemeid
hästi ära tunda, kuid samas tundsid nad paremini ära ohtliku olukorra, milles
nad olid varem viibinud.
Kalevi sõnul joovad inimesed tihti selleks, et kurvastusest
lahti saada. «Meie katsed näitasid, et joomine võib hoopis aidata
traumaatilistel kogemustel paremini meelde jääda ning soodustada omakorda
joomist, mis viib lõpptulemusena alkoholismini.»
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
