| Tänu temale on meile jõudnud nüüdisaegsed ravimeetodid ja -võimalused, kirjutab Sakala.
Professor Hele Everaus, olete öelnud, et lümfoomidesse haigestumise aastane kasv on ligi kolm protsenti.
Niisugune on maailma statistika. Eestis ei võimalda andmekaitse paraku kasutada uuemaid kui 2000. aasta andmeid, kuid mulje on selline, et haigestumiste arv suureneb meilgi. Seda, millest see on tingitud, ei oska vist keegi öelda. See on kõige olulisem küsimus, aga praegu ei osata tõepoolest öelda ühte ja ainust põhjust, millest tekivad vere- ja lümfisüsteemi kasvajad. Niisugust otsest seost, nagu on suitsetamisel ja kopsuvähil, meie nimetada ei tea. Riskifaktor võib olla vereloomerakkude kergelt muudetavus kasvajate suunas. Oma osa on pärilikkusel, aga geneetiline mõju ei ületa kindlasti kümmet protsenti. Kindel seos on haigestumisel kroonilise kiiritusega. Tavaliselt on sel juhul peiteperiood 10—15 aastat. Siin võib kõne alla tulla Tšernobõli katastroof, samuti omaaegne teenimine Nõukogude raketiväes. Kõige halvem on see, et kiirgus ei anna endast tunda. Inimene ei pruugi teada, et ta on kahjustada saanud. Kasvajaid tekib sagedamini ka aidsihaigetel, kelle immuunsüsteem on tugevasti kahjustatud. Mida tervise juures silmas pidada? Kui inimene on ennast kogu aeg hästi tundnud, kuid siis tekivad sümptomid, mis ei taha mööduda, tuleb kindlasti arsti juurde minna. Näiteks kui tekib mõne lümfisõlme suurenemine, mis ei kao, on see ohumärk, mida kontrollida. Samas teame, et ka paljud viirusinfektsioonid põhjustavad lümfisõlmede suurenemist, nii et kohe ei tule kõige halvemat arvata. Arsti poole peab aga ikka pöörduma. Oma tervisest peab ise hoolima. Tähelepanu tuleb pöörata ka ülemäärasele väsimusele. See ei pruugi alati olla ületöötamisest või kevade saabumisest. Samuti on ohumärgid järsku tekkinud öine higistamine ja põhjendamatu kaalulangus. Kas vastuse annab verepilt? Leukeemia puhul küll. Kui on tegemist lümfisüsteemi kasvajatega, on vaja lisauuringuid, mida teeb spetsialist. Tema juurde suunab patsiendi perearst. Kas seda tehakse õigel ajal? Nii ja naa. Meil on palju tublisid perearste, kes patsiendi esimese kahtluse korral lisauuringutele saadavad. Päris kõigi kohta seda kahjuks öelda ei saa. Kui diagnoos on pandud, jääb see paratamatult mõõgana inimese pea kohale tema elu lõpuni. Paljude teiste haigustega on samamoodi. Lümfoomide puhul on võimalus päris terveks saada üle 70 protsendi. Kui ravist on viis aastat möödas, arvame inimese täielikult tervenenuks. Leukeemia puhul on võimalus lõplikult terveneda väiksem, umbes 40—50 protsenti. Veel mõni aeg tagasi ei julgenud me niisugustest ravitulemustest unistadagi. VÄHINÄDAL Vähiliidu eestvedamisel leiab 3.—12. oktoobrini aset rahvusvaheline vähinädal, mille teema on vere- ja lümfisüsteemi kasvajad. • 4. oktoobril on Estonia kontserdisaalis Eesti vähiliidu heategevuskontsert tuntud muusikutest ja poliitikutest solistide osavõtul. Antakse üle ka noore hematoloogi preemia. • 10. oktoobril kella 10—16 on Viljandi haigla polikliinikus hematoloogi tasuta vastuvõtt. Sellele saab end registreerida 1.—5. oktoobrini kella 10—14 telefonil 5903 0728. Allikas: Eesti vähiliit |
