|
Mida
umbsem ja rahvarohkem on ruum, seda rohkem viirusi seal leidub.
Seetõttu on tervemad need inimesed, kes on harjunud ruume õhutama,
magama öösiti pigem jahedas kui umbses toas, liikuma palju värskes õhus
ning kes on lapsest saadik karastunud, kirjutab Sakala.
Sageli
küsivad patsiendid: kust ma selle viiruse küll sain, kui ma pole kodust
väljaski käinud? Ruumides, kus on palju inimesi, tõuseb aga viiruste
(ka bakterite ja seente) kontsentratsioon kõrgele, mistõttu nakkusoht
suureneb. Järsult kasvab haigestumine viirushaigustesse sügiseti, kui
koolid ja lasteaiad avatakse.Liiga soojad rõivad Laste
puhul tehakse tihti see viga, et nad pakitakse liiga soojalt riidesse,
arvates, et nad on külma suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. On aga
leitud, et väikelaste keha pole täiskasvanu omast sugugi
külmakartlikum, välja arvatud pea, mis on lapsel kehaga võrreldes
suhteliselt suurem ja mille kaudu võib toimuda kiirem jahtumine. Reegel
on lihte: kui te ise jope alla paksu kampsunit ei vaja, ei pea seda ka
lapsele kombinesooni alla panema, kuid müts olgu tal peas. Arsti
juurde tulles vabandavad patsiendid vahel, et nad pole julgenud end
pesta, sest neil oli palavik. See on vale. Palavikuhaiguse ajal tuleb
keha higist puhtaks pesta sagedamini kui muidu, sest nahk on kõige
suurem eritusorgan. Peale hea enesetunde tagab puhas nahk ka palaviku
languse. Palju juua ja C-vitamiini Söömine haiguse
esimestel päevadel, kui ei ole isu, polegi oluline. Tähtis on aga palju
juua, sest kehatemperatuuri tõusuga kaasnevad higistamine ja vedeliku
kadu. Söögiisu taastub paari-kolme päeva jooksul ning siis peaks
eelistama kergesti seeditavaid toite, näiteks puuvilju,
köögiviljahautisi, kanapuljongit ja kala. Nobeli preemia laureaat
doktor Linus Pauling uuris aastakümneid tagasi C-vitamiini toimet
organismile. Ta leidis, et selle manustamine suurtes annustes haiguse
algul võib ära hoida haiguse ägedaid sümptomeid. Inimene, kes
toitub korralikult, peaks päevas saama 250 milligrammi C-vitamiini.
Rohke sidruni lisamine jookidele katab organismi kõrgendatud
vitamiinivajaduse. Suitsetamine langetab C-vitamiini sisaldust veres, mistõttu võiks kas või haiguse ajaks sellest loobuda. Haiguse
algul tuleb ravida sümptomeid: langetada kõrget, üle 38-kraadist
kehatemperatuuri kas ravimitega (näiteks paratsetamool) või
füüsikaliselt (paksu teki eemaldamine, kui külmatunne on kadunud, ning
suurte veresoonte piirkonna jahutamine, hõõrudes näiteks viinalapiga
kaenlaaluseid ja kubeme piirkonda, lastele võib teha viinasokke). Haige
peab rohkesti jooma, et ei tekiks organismi veepuudust. Jook võib olla
meega magusamaks tehtud ja soe. Iivelduse ja kõhuvalu ärahoidmiseks
võib joogile lisada lusikaotsaga söögisoodat, mis neutraliseerib mao-
ja kaksteistsõrmiksoole limaskesta happelist reaktsiooni viirusele. Haiguse neljandal kuni kuuendal päeval peaks pöörduma arsti poole, et selgitada ravi vajadust. Varajane
antibiootikumide kasutamine ei hoia ära tüsistusi. Seega ärge hakake
end ise antibiootikumidega ravima! Võib juhtuda, et vajate neid hiljem
rohkem. Tuulutage ruume või olge teki all praokil aknaga toas. Alkoholi tarvitamisest pole kasu, sest see ei tapa viirusi, pohmell järgmisel päeval halvendab enesetunnet veelgi. Hambad puhtaks, nina lahti Väga tähtis on suu hügieen. Hammaste pesemist haiguse ajal peaks nõudma ka lastelt. Sooja
salli pole vaja kaela ümber siduda, sest haigus ei teki otseselt
külmetamisest, vaid viirusest. Kui aga haige tunneb end salliga
paremini, siis keelata pole seda tarvis. Nohu korral tuleb nina
ravimitega lahti hoida ka öösel. Pean seda viirushaiguste tüsistuste
ärahoidmisel kõige tähtsamaks. Efektiivne on nina loputamine apteekides
müüdava mereveega. Nina kõrvalkoobaste põletiku lisandumisel jäävad
haigusnähud vinduma. Toaõhku tuleb korralikult niisutada kas spetsiaalsete niisutajatega või veenõude asetamisega radiaatoritele. Lastele võib anda imemiskomme, et tagada suurem süljevool. Et
viirushaigused kulgevad sageli ülemiste hingamisteede põletiku
nähtudega, tuleks haiguse ajal juba kolmandast-neljandast päevast
alustada hingamisharjutustega: nina kaudu sügavalt sisse hingata, hetk
hinge kinni hoida ja suu kaudu pressides välja hingata. Teha seda
eraldi mõlema ninapoolega. Hingamisele tähelepanu pööramine on
oluline seetõttu, et rahuolekus kasutab inimene kopsude mahust ainult
kuni 20 protsenti ja kopsude alaosad on alaventileeritud. Haiguse ajal
hakkab sinna kogunema röga, mis on soodus sööt bakteritele, ja võib
tekkida kopsupõletik. Võib ka rindkeret kergelt kloppida, et aidata röga mehaaniliselt liikuma. Närvipinge teeb haigeks Inimese
tervise määrab tema immuunsüsteemi seisund. Juba üksik tugev emotsioon
langetab järsult immunoglobuliinide taset organismis. Taastumine toimub
umbes kuue tunni jooksul. Mõelge siis ise, mis toimub inimese
vastupanuvõimega, kui ta töötab regulaarselt öösiti või teeb kogu aeg
ületunde, kui ta on silmitsi ärevate olukordadega tööl või kodus või
tarvitab sageli alkoholi, narkootikumidest rääkimata. Ta hakkab järjest
sagedamini kinni püüdma viirushaigusi. Sagedased
viirusinfektsioonid näitavad organismi immuunsüsteemi kehva seisukorda,
mis omakorda on tingitud halvast füüsilisest seisundist või pikka aega
kestnud vaimsest ülekoormusest. Keha seisund on inimese vaimse
seisukorra indikaator. Kui keha on tihti haige, tuleb läbi mõelda, mis
on meie vaimse poole ülekoormuse põhjus. RAVIMTEED Ülemiste
hingamisteede viirusinfektsiooni puhul on soovitavad järgmised lima
tootmist soodustavad teed: islandi käokõrva (põdrasammal),
nõmm-liivatee, männipunga- (kasvud), paiselehe-, nurmenuku-, sookailu-,
kanarbiku-, põdrakanepi- ja üheksavägise tee. Allikas: Aili Paju «Loodusravi» |
