Aastaid on olnud vaidlusaluseks teemaks olnud
korterelamute rõdude kinniehitamine. Korteriühistu liikmed on püüdnud kogu
hingest jõuda selleni, et korterelamu tervikuna oleks kena linnapildis vaadata.
Rõdude teema on aastaid üleval olnud ja erimeelsusi selles osas väga palju,
kuid keegi ei olnud võtnud ette kohtuteed oma õiguste kaitseks. Nüüdseks on see
rada ühe korteriühistu, Tallinna linnaplaneerimise ameti ja korteriomanike poolt
ette võetud ning korteriomanike poolt algatatud kohtutee on jõudnud lõpule
Tallinna ringkonnakohtu poolt tehtud otsusega tsiviilasjas nr 3-06-1259, mis
jõustus 29. mail 2007.
Pikk ja huvitav kohtuvaidlus sai alguse korterelamu korteriomandi omanike
soovist oma kodu kauniks ja ilusaks teha. Sellega olid nõus enamik omanikke,
kuid viis, kuidas seda teha, ei olnud meelepärane kõikidele omanikele.
Korteriühistu üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud elamu välisfassaadi
renoveerimise. Elamu välisfassaadi üheks osaks on elamu rõdud ning
korteriomanike soove arvestades otsustati tellida projekt selliselt, et taotleda
rõdude kinniehitamist.
Tallinna linnaplaneerimise amet andis ehitusloa rõdude kinniehitamiseks
üksnes raamideta klaasimisviisi kasutades. Suure osa korteriomanike jaoks oli
see meeldiv otsus, sest lõpuks ometi oli olemas luba rõdude kinniehitamiseks ja
veel selliselt, et elamu tervikuna näeb välja kena.
Kuid siiski ei olnud otsus vastuvõetav kõikidele ja rahulolematud
korteriomanikud pöördusid õiguse ja õigluse mõistmiseks kohtusse, et ehitusluba
tühistataks. Kuus korteriomanikku ei pidanud õigeks korteriühistu üldkoosoleku
poolt otsustatud ja linnaplaneerimise ameti poolt kooskõlastatud elamu
renoveerimise projekti ning selle alusel antud ehitusluba, kus rõdude
kinniehitamiseks on lubatud üksnes kasutada raamideta klaasimisviisi.
Tegelikult oli ainsaks eesmärgiks kaebuse esitajatel soov säilitada
omavoliliselt kinniehitatud rõdud. Kohtuvaidluse algatanud korteriomanikud
leidsid, et nende subjektiivseid õigusi on rikutud. Korteriomanikud leidsid, et
ehitusluba ei vasta põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatule, mille kohaselt
õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud
ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Samuti leidsid kohtu poole pöördunud isikud, et Tallinnas ei ole mõistlik
juurutada rõdude supermoodsat klaasimisviisi nagu Helsingis ja Stockholmis.
Samuti arvasid nad, et ehitusluba nõuab põhjendamatult olemasolevate rõdude
kinniehituste likvideerimist.
Korteriomanikud leidsid ka, et Tallinna linnaplaneerimise amet oleks pidanud
absoluutselt kõikide korteriomanike käest küsima arvamust, millisel moel nad
rõdude kinniehitamist soovivad.
Kohtu seisukoht antud küsimused oli ühene, et ametil ei ole kohustust kõikide
korteriomanike arvamust küsida ning kaasomandi osa renoveerimise osas võtab
vastu otsused korteriühistu üldkoosolek.
Märkimist väärib, et üldkoosoleku otsust ei ole korteriomanikud vaidlustanud,
seega on renoveerimise osas otsus kehtiv ning kõikidele korteriomanikele sellest
tulenevad õigused ja kohustused täitmiseks kohustuslikud.
Kohtuistungil viitas kaebuse esitaja asjaolule, et samas piirkonnas on enamus
rõdud kinniehitatud raamitud klaasidega katmisviisil. Siinkohal on väga oluline
märkida, et Tallinnas ja ka mujal Eestis on väga palju raamitud klaasidega
katmisviisil kinniehitatud rõdusid, kuid see ei ole argumendiks, et nii on õige
toimida. Sellisel moel rõdude kinniehitamiseks ei ole enamasti kohalik
omavalitsus luba andnud ning ebaseaduslikult kinniehitatud rõdud ei anna mitte
mingisuguseid õigusi.
Kohtusaagasse kaasati kolmanda isikuna korteriühistu, kes pöördus õigusabi
saamiseks korteriühistute liidu juristide poole. Liidu juristide seisukoht on
olnud alati ühesugune - elamu välisfassaad on korteriomandi omanike kaasomandis
ning igasugune omavoliline välisfassaadi muutmine, sh ka rõdude omavoliline
kinniehitamine, ei ole lubatud.
Vastavalt seadusele ei ole korteriomandi reaalosa ehitis ja selle osad ega
ehitise püsimiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka
siis, kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires. Eeltoodust tulenevalt on
korterelamu rõdud korteriomanike kaasomandis ning ei kuulu ühegi korteriomandi
reaalosa hulka.
Rõdude kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. Seaduse
kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel.
Nimetatud seadusesättes on seadusandja väga selgelt ja üheselt mõistetavalt
toonud välja seaduse mõtte, mille kohaselt ei või ehitise välisilme
konstruktsioonilist muutmist teostada ilma ehitusloa ja projektita. Seaduse
kohaselt kohustuvad korteriomandi omanikud tagama, sh ka kaebajad,
ehitusprojekti kohase ehitamise.
Tallinna linnaplaneerimise ameti pädevusse kuulub projekteerimisel ehitiste
arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine ning ehitis peab
oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja
ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna
eripärale ja kujunduslikule stiilile.
> Loe edasi |
