|
Euroopa Komisjon plaani kohta kehtestada ettevõtete ühtne konsolideeritud
maksubaas (Common Consolidated Corporate Tax Base ehk CCCTB) küsiti arvamust
finantsdirektoritelt ning maksundusalastelt juhtidelt rohkem kui 400
ettevõttest, sh mitmest suurimast ettevõttest kõigis 27 Euroopa Liidu
liikmesriigist ja Šveitsist, teatas KMPG.
Näiteks näeb plaan ette, et enam kui ühes Euroopa Liidu riigis tegutsevate
ettevõtete kasumit peaks arvestama ühese valemi järgi, mitte 27 erineva põhjal,
nagu seda tehakse praegu. Kasum arvestatakse riikide kohta, kus ettevõte
tegutseb ning maksud makstakse vastavalt nende riikide maksumäärade järgi. Ideed
toetasid 78 protsenti vastanutest üle Euroopa. Maksuasjatundjad Tšehhist,
Taanist ja Hispaaniast olid 100-protsendiliselt ettepaneku poolt, Itaalias oli
pooldajaid 96 protsenti, Kreekas, Luksemburgis, Poolas, Rumeenias, Sloveenias ja
Rootsis 90 protsenti, Saksamaal 84 ning 80 protsenti Austrias, Soomes, Ungaris
ja Portugalis.
Eesti ettevõtete esindajatest olid enam kui ühes Euroopa Liidu riigis
tegutsevate ettevõtete maksubaasi harmoniseerimise põhimõtte poolt 70 protsenti
ning sarnaselt Euroopa keskmisele toetas 80 protsenti Eesti vastajatest ühtse
konsolideeritud maksubaasi kehtestamise ettepanekut.
«Iga ettevõtja, kes on laiendanud oma tegevust Eestist väljapool vähemalt
ühte riiki, oskab hinnata maksusüsteemi lihtsust ning seoses kasvava haardega
Lätis ja Leedus on see ka Eesti ettevõtjate jaoks järjest suurem väärtus,» ütles
KPMG Baltics ASi maksuvaldkonna juht Joel Zernask.
Suurematest riikidest olid enim skeptilised Ühendkuningriigi vastajad: 62
protsenti oli poolt ning 32 protsenti ettepaneku vastu. Üksnes Iirimaal ja
Slovakkias vastustasid uut maksusüsteemi enamik küsitletutest – kummaski riigis
oli 50 protsenti vastanutest vastu.
Komisjon on rõhutanud, et ei näe ette ühtse üle-euroopalise maksumäära
kehtestamist. Samas 69 protsenti vastanutest ütlesid, et lisaks ühtsele
ettevõtete maksubaasile näeksid nad hea meelega ka Euroopa-ülest ühtset
maksumäära. Üksnes Ühendkuningriigi, Küprose, Iirimaa, Poola ja Šveitsi vastanud
olid enamuses ühtse maksumäära vastu. Taanis oli võrdselt nii pooldajaid kui
vastaseid, kuid kõikide teiste riikide esindajad pooldasid seda ülekaalukalt.
Ettevõtteid ahvatles ühtlustamise puhul enim ühetaoline kohtlemine ning
planeerimise lihtsustumine. Kui 22 protsendi hinnangul võib uus süsteem nende
maksukoormust tõsta, siis 21 protsendi arvates nende ettevõtte jaoks maksud
langevad; 42 protsendi hinnangul erilist muutust maksude suuruses neile ei
kaasne.
Seejuures Eesti vastajatest arvas 40 protsenti, et ühtne maksumäär tooks
kaasa nende ettevõtte poolt makstavate maksude suurenemise, 30 protsendi arvates
need väheneksid, 20 protsendi hinnangul erilist muutust ei kaasneks. Samas, kui
see süsteem oleks vabatahtlik, oleks tervelt 70 protsenti Eesti vastanutest nõus
sellega liituma. «Ettevõtjad loodavad, et kui maksubaasi ühtlustamisele järgneb
ka maksumäärade ühtlustamine, toimub see ühtlustamine allapoole Eestis kehtivat
tulumaksumäära,» kommenteeris Zernask.
KPMG Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika maksuvaldkonna juht Sue Bonney ütles KPMG
maksundusalasel tippkohtumisel Lissabonis, kuhu oli kogunenud maksuküsimusi
arutama 300 KPMG kliendist ettevõtte esindajat, et nii suur toetus ühtse
konsolideeritud ettevõtete maksubaasi kehtestamise ettepanekule üllatas neid.
«Kuigi täpset skeemi ei ole veel avalikustatud, siis 34 protsenti vastajate
sõnul sooviksid nende ettevõtted seda süsteemi kasutada, 48 protsenti soovisid
enne seisukoha kujundamist saada rohkem informatsiooni,» rõhutas ta.
Vastavat maksundusalast ettepanekut soovitakse avalikkusele tutvustada 2008.
aastal ning Euroopa Komisjon loodab, et see jõustub 2010. aastal. Paljud
vastanutest pidasid seda ajakava aga optimistlikuks, 66 protsenti ootaks
süsteemi rakendumist 2015. aastaks ning 85 protsenti 2020. aastaks. Üksnes 15
protsenti arvas, et see ei rakendu kunagi.
Eesti vastajad olid siin võrdlemisi optimistlikud – 40 protsendi arvates on
võimalik rakendumisaasta 2010 ning sama paljud arvasid, et see on 2015.
Bonney lisas ka, et on märke Euroopa-sisese maksundusalase konkurentsi
muutumisest globaalseks konkurentsiks. «86 protsenti vastanutest tegeleb
kaubandusega väljaspool Euroopa Liidu piire ning 42 protsenti neist vastasid, et
ühtne EL maksubaas teeks neid maailma turgudel tegutsedes
konkurentsivõimelisemaks,» sõnas ta. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24.ee |