|
Seadet tagantpoolt puudutavatest sõrmedest tekib ekraani esiküljele
läbipaistev kujutis, et kasutaja näeks, kuhu ta parajasti vajutab, vahendab
Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator Technology Review’d.
Mitut samaaegset puudutust lubavad ekraanid, mida kasutab näiteks Apple'i
iPhone, on paindlikumad ja mugavamad kui klaviatuuriga seadmed, kuid Microsofti
teadlase Patrick Baudischi sõnul toovad nad kaasa uued mured.
«Mida väiksem on ekraan, seda suuremad on proportsionaalselt sinu sõrmed.
Mitut puudutust lubavad ekraanid on mitu korda mugavamad, aga ka puuteekraani
probleemid mitmekordistuvad. Nii võib kinni katta kogu ekraani, see aga ei lähe
mitte,» ütles Baudisch.
Valminud prototüüp, mida uurijad nimetavad LucidTouch, on kokku
pandud olemasolevatest seadmetest, väitis Mitsubishi elektriuuringute labori
teadlane Daniel Wigdor. Alustati seitsmetollise ühte puudutust lubava
ekraaniga, mille taha kleebiti seade, mis suutis korraga registreerida mitut
puudet. Esialgu ei võimaldanud see aga
veel käsi läbi ekraani näha ning selle jaoks lisasid teadlased seadme
tagaküljele veebikaamera.
Kaamerapilt ja puutetundlikust seadmest lähtuv info jooksevad
lauaarvutisse, millega prototüüp on ühendatud. Tarkvara lõikab käte kujutise
ümbert tausta ära ning pöörab selle ümber, nii et ekraanile tagasi saadetav
kujutis on samas asendis kui kasutaja käed. Sõrmede kujutisele lisatakse
osutajad, et kasutaja saaks täpselt valida sõrmedest väiksemaid sihtmärke.
Autorid tunnistavad, et prototüübil on veel palju puudusi. Esiteks
kipub ekraan puutetundliku seadme ja veebikaamera lisamisel olema käes
kandmiseks kohmakas. Oktoobris ilmuvas artiklis pakuvad teadlased välja mitmeid
lähenemisviise, kuidas LucidTouch kompaktsemaks muuta.
Puutetundlik seade võiks näiteks ise saada hakkama sõrmede kujutise
tekitamisega, selgitas Wigdor. Seade sisaldab rea kondensaatoreid: seadmeid,
mis salvestavad elektrilaengut. Sõrmed loovad väikese elektrivälja, mis muudab
kondensaatorite mahtuvust sõltuvalt sõrmede kaugusest. Selle kauguse abil võiks
seade registreerida mitte ainult puutuva sõrmeotsa, vaid kogu sõrme asukoha.
Teine lahendus on kasutada väikseid ühepikslilisi valgussensoreid, mis
kaardistaksid sõrmede asukoha. Või hoopis välkuvaid infrapunavalgust
väljastavaid dioode – sensorid tuvastaksid valguse peegeldumise kätelt.
Baudisch arvab, et üks esimesi kohti, kus sellist ekraani rakendada
saaks, oleks mängud, seda tehnoloogiat arvestades kirjutataks spetsiaalsed
mängud.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
