|
Plaanitava
remondi ajaks võtsid töömehed kahel suurel rõdul piirded eest mitu kuud
tagasi. Elanik Jaan Meltsi sõnul oli häda selles, et sademevesi jäi
rõdule seisma, hakkas haisema ning immitses üldkasutatavatesse
puhkeruumidesse, kirjutab Sakala.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | tromboon
Kui taksojuhid, sportlased jm hakkavad tegelema kinnisvaraarendusega, siis on teada, et:
1) kätte o...
Njah
Kurb kuid sageliesinev probleem meie hetke kinnisvaraturul. Ehitatakse maja, ehitaja on üks ja siis ...
|
|
Tema väitel võeti piirded maha juba aprillis, remontija teate järgi aga juunis.«Puhkeruumides
inimesi ikka käib ning ka rõdudele minnakse,» rääkis Melts. «Kujutage
ette, kui väike laps rõdule jookseb ja ema talle järele tormab —
mõlemad lendavad paari korruse kõrguselt asfaldile. Õnn, et seda pole
seni juhtunud.» Süüdi on keegi teine Majaga on seotud arendaja, mitu töövõtjat, haldajad ja omanikud, nii et venitaja väljaselgitamine käib elanikel üle jõu. «Meile pole keegi öelnud, miks remont seisma jäi ja kaua veel aega läheb,» lisas Melts. Paarkümmend
korterit kuulub munitsipaalasutuse Elamu kaudu linnale ja neis on
endistest elupaikadest välja kolinud sundüürnikud. Elamu
juhataja Toomas Porro ütles, et korterid oli linn omal ajal ostnud
kinnisvaraarendajalt Akriptor, kelle palgatud peatöövõtja oli omakorda
kaasanud riburada pidi alltöövõtjaid. Rõdudele koguneva vihmavee
pärast oli Porro jutu järgi kurtmist kuulda juba aasta tagasi ning ta
on Elamu kaudu sellest linnale mitu korda kirjutanud, et Akriptor kui
müüja garantii korras mure lahendaks. «Ega Elamu rohkem midagi teha saagi,» lausus Porro. «Me ei ole maja haldaja, selleks on korteriühistu.» Korteriühistu esimees Harry Harkmann teatas, et tema ei oska öelda, kas ja mis juhtub edasi. Tema
sõnul on linnavalitsuse esindajad selle looga kursis ning vastutavale
firmale on ka teada andnud, kuid seni pole midagi juhtunud. «On jah töö venima jäänud,» tõdes Harkmann. «Kui aga linnavalitsuse märgukiri ka ei loe, siis ma ei tea, mis saab.» Linnamajandusameti
juhataja Priit Vihuri rääkis, et linn on saatnud korterid müünud
Akriptorile kaks kirja ja nõudnud parandustööde lõpetamist. Viimane
kiri pandi teele nädal-paar tagasi. «Ehitajad on kõrvaldanud küll
muud ehitusjärgsed puudused, kuid rõdud on sedasi sabaks jäänud,»
nentis Vihuri. «Linna partner on Akriptor ja me peame temaga asja ära
klaarima. Kuidas ta ehitajaga suhtleb, on tema rida. Kui aga ikka
midagi ei juhtu, tuleb linnal lõpuks kohtusse minna.» Akriptori juhatuse liikme Margus Toomla sõnul on viivituses süüdi ehitaja, kes pole oma garantiitööga hakkama saanud. «Need
on ehitaja lahendamata probleemid,» leidis ta. «Mina nimetan siin
peatöövõtjat Pärlinit. Sain aru, et neil on alltöövõtjad, ent meie
firmat kui tellijat see ei huvita. Loodan, et lähiajal saavad rõdud
korda.» Seltsis segasem Peatöövõtja Pärlini
tegevdirektor Enno Pikkpõld tunnistas, et nende firma peab
alltöövõtjaid kontrollima ja nõudma kehvasti tehtud töö ümbertegemist. Rõdude osas lasub vastutus tema andmete järgi alltöövõtjal VMT Ehitusel, kes olevat lubanud härjal lõpuks sarvist haarata. «Mulle
lubati, et järgmise nädalaga on kõik korras,» ütles ta. «Nendega oleme
ennegi hädas olnud — nad on liiga suur firma ja meie oleme liiga
väiksed, nad ei kuula meid.» VMT Ehituse ehitusdirektor Indrek
Jõgisoo nentis, et rõdupiirete tagasipanekuga on tõesti raskusi, aga
seda peab tegema alltöövõtja Baumer Ehitus. «Neil on olnud suvel
liiga palju tööd ja nad pole suutnud asja korda teha,» teadis ta.
«Eelmisel nädalal leppisime kokku, et probleem lahendatakse kiiresti.» Jõgisoo
sõnul käis Baumer Ehitus välja lausa veksli, et hiljemalt selle nädala
jooksul pannakse rõdudele restid ja piirded tagasi. Aktsiaseltsi Baumer Ehitus töödejuhataja Andrus Pau ütles eile, et selle nädala jooksul ei juhtu midagi. «Usun, et järgmisel nädalal tehakse ära,» lausus ta. Pau
väitel pole tänavu vett läbi rõdu lekkinudki. Rõdudel aga monteeriti
piirded lahti selleks, et võtta üles suured restid. Need asendatakse
väiksematega, mille alt saab hõlpsalt prahti koristada. Küsimusele,
miks on töö mitu kuud seisnud, vastas VMT Ehituse töödejuhataja, et
otsiti vastust küsimusele, kas rõdu peab ehitama kaldu või mitte. Tuli
otsus, et ei pea. «Mina ei ole otsustaja,» tähendas ta. «Mulle öeldakse, mida teha. Kui tuli otsus, polnud töömehi päevapealt ümber tõsta.» VETTPIDAVUS Peatöövõtja
Pärlini alltöövõtja VMT Ehitus ütles, et tema alltöövõtja garanteerib
rõdude põranda veekindluse. VMT Ehituse väitel pole tarvis rõdu kaldu
ehitada, sest projektis on ette nähtud nullkaldega rõdud ja nii on ka
tehtud. Allikas: «Sakala» |
