Toit

Virumaa Teataja külastas Võsul viibides O Kõrtsi ning hindas sealset õhkkonda ja pakutavaid roogasid.

Teisipäeva lõunal langes valik O Kõrtsile. Esmalt seepärast, et eemalt vaadates näeb see vanast kooperatiivi tööstuskaupade poest ümber ehitatud hoone sümpaatne välja. Võimalik, et kontrasti tõttu, sest kõrval laguneb ja kasvatab seinapragudest kaski kunagine Võsu uhkus Merehotell.

Kuna üks sööjatest oli kirglik suitsetaja, siis mõjutas valikut asjaolu, et O Kõrtsis peetakse ka suitsetajaid inimesteks.

Hubane interjöör

Saluuni stiilis uksed lahti lükanud külastaja satub hubasesse kõrtsiruumi.

Kes O Kõrtsi sisse astunud, teab, et seal on, mida vaadata söögi kõrvale või lausa eraldi. Meremaalid ja vanad fotod, muistsed triikrauad, pudelid ja igasugust muud põnevat kraami, mootorrataski teleri kõrval. Riiulil koguni pisuke raamatuvalik Bornhöhest ja Sirgest Feuchtwangerini, kui muidu peaks kogemata igavaks kiskuma. Täitsa stiilne sadamakõrts, ainult santsu ootavaid meremehi polnud hetkel kohal.

Naivistliku maali allkirjast on lugeda, mida nägi vana siga juhtumas joodikust külaeidega. Padi leti kohal hoiatab: «Maga kaineks, siis sõida.» Mis on igati asjalik nõuanne.

Terrassil annavad tooni puidust valmistatud lihtsad lauad ja toolid. Sööjat päikese eest varjav suur sirm heidab hubast punakat valgust. Kõrtsi omanik Olev Puldre ei pidanud paljuks terrassi laiendamisel ise käed külge lüüa ja lükkas usinalt segukäru.

Ja seal need suitsetaja unistused ongi – tuhatoosid. Sigaret näpu vahel, ei veni toidu ootaminegi pikaks. Neliteist minutit lendavad kui linnutiivul.

Korralik söök

Kuigi 50kroonine praetud kala ja 90kroonine grill-liha ei erine mitte ainult hinnalt, vaid ilmselt ka valmistamise poolest, tuuakse need lauda ühel ajal. See on väga tähtis, et kaaslane ei peaks vaatama vesise suuga, kui teine mõnuga vitsutab. Viisakaks jäädes aga riskib esimesena söögi saanu, et teist oodates jahtub toit ära.

Portsud on parajad. Samuti oluline asi. Väikesed portsud jätavad kõhu tühjaks, liiga suurtest aga ei saa pahatihti hea söömaga mehedki jagu. Ja siis tekibki kaks halba valikut: kas olla ebaviisakas ja jätta osa toitu järele või pugida vats lõhkemiseni täis.

Grill-liha on maitselt korralik, kuid hinda arvestades oodanuks sealt mõnd üllatust. Üllatuste jaoks aga peab umbes 100 krooni juurde lisama ja tellima näiteks 195 krooni maksva majaprae tournedos praetud seente ja punase veini kastmega.

Praetud kala maitses nagu kala ikka koos muhedate keedukartulite ja ülimahlase porgandi-ananassisalatiga. Asjalik kerge praad, mis fantaasialendu kuigivõrd ei kannusta, aga seda oleks ka päevapraelt liig nõuda.

Söömaaega kippus varjutama muukeelsete laste laager, kes möödudes pidas vajalikuks kasvataja märguande peale häälekalt head isu soovida. Kui võiduka punaarmee kurikuulsa hurraahüüdega sarnanev heatahtlik soov mõne aja pärast rannamändidesse sumbub, tuuakse lauda lõunasöögi hõrgum osa, mis peaks jätma daamidele kustumatu elamuse.

Kõigile midagi

Maasikasupp vanillijäätisega nägi hullult ilus välja – maasikavärvi püree keskel lumekarva jäätisepall - ja lõi kargusega meeled erksaks. Kuumal suvepäeval oleks see parim jahutav suutäis, vilu tuule tõttu jäi täiselamusest paar kraadi puudu.

O Kõrtsis peaks kõigile midagi suupärast jaguma. Kel rahakott veidi õhukesem, saavad elamuse juba eelnevalt kirjeldatud 40kroonisest maasikasupist. Suppide hind kõigub 25 kroonist 40 kroonini. Suupisted maksavad 20-75 krooni. Salatite hinnad on 50 krooni ringis.

Aga kogenud puhkaja heidab pärast korralikku kõhutäit pilgu teistelegi söögikohtadele.

Paraku oli Võsu alguses kliente püüdev Kaminasaal kinni. Seal vastas tegutsev Võsu Pagariäri pubi-kohvik on hinnaklassilt kõrtsist pisut madalam. Eksklusiivse kängurufilee eest tuleb letile laduda 170 krooni, lõheprae eest küsitakse koidula. Salatid saab kätte 50 krooniga, supid maksavad umbes 25 krooni.

Seest on kohvik hubane, vürtsi lisab vana Victoria-aegne kappkell. Terrass jääb kõrtsile alla. See aga on juba teine lugu.