|
Gripiviiruse resistentsus võimsate antiviraalsete ravimite grupile -
adamantaanidele - on viimaste aastate jooksul suurenenud üle maailma kuni 90
protsenti, vahendab SA Geenikeskus Nature Newsi.
Kui algselt arvati, et see tuleneb ravimite kasutamisest
tingitud ravimitele mittetundlike viirustüvede leviku suurenemisest, siis uue
uuringu tulemused viitavad võimalusele, et suurenev resistentsus on tingitud
viiruste endi evolutsioonilistest muutustest.
Tavaliselt toimivad antiviraalsed ravimid äärmiselt efektiivselt kasutamise
esimestel aastatel, kuna ravimile tundlikud viirustüved - mida on reeglina
valdav enamus - hävitatakse. Aja jooksul ravimi efektiivsus väheneb seoses
ravimile tundlike viirustüvede hävitamisega ja tundetute viirustüvede leviku
kasvuga. Ent see pole see, mis juhtus adamantaanidega.
Kui USA haiguste ennetus- ja kontrollimiskeskuse teadlased uurisid kaks aastat
tagasi adamantaaniresistentsust, ootasid
nad tulemuseks kõrgemat resistentsuse taset piirkondades, kus ravimit on
intensiivselt kasutatud (eelkõige USAs), ning madalamat ravimit vähem kasutanud
piirkondades, nagu Uus-Meremaa ja Jaapan. Üllatuslikult leidsid nad ühtlase
resistentsuse taseme igal pool.
Analüüsides suurt hulka viirustüvede genoome leidsid teadlased, et kõigi
resistentsuse juhtude taga oli üks kindlat tüüpi mutatsioon. Adamantaani
kasutamisest tingitud resistentsuse puhul oleks USA riikliku allergia ja
nakkushaiguste instituudi epidemioloogi Lone Simonseni sõnul ilmnenud paljud
erinevad mutatsioonid. Seega usuvad teadlased, et antud juhul võib olla
tegemist viiruse enda loomuliku muutumise käigus omandatud resistentsusega.
Uuringu tulemused näitavad, et ravimite hoolikas valik ei aita alati ära hoida
ravimiresistentsust, samuti tuletavad need meelde viiruste väga head
looduslikku kohanemisvõimet.
Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |