Kasu

Liiga õhuke tsingikiht, ketaslõikuriga lõikamine ja korstna tahm ajavad katusepleki roostetama.

«Juba 2005. aastal märkasin eemalt, et katusel on mingid plekid. Eelmise aasta sügisese korstnapühkimise ajal ilmnes, et katus on roostes,» rääkis Kiisal elav Jelena Perelivski Äripäevale.

VIIMASED KOMMENTAARID pepe Pleki paksusest (0,45  või 0,5 või 0,55 mm)  ei sõltu  roostetamine/mitteroos  tetamine vaid ainult  läbir... sheff siin vist on jah  tegemist rohkem  riknend kliendisuhte  kui et materjal on  paha....aga plekiga  annab t... Teised kommentaarid

Katusefirma Karu Katus OÜ 2002. aastal tarnitud alumiiniumtsingitud profiilplekk on nüüdseks kaetud suures osas roostelaikudega. «See plekk ei ole roostes! Ainult pealispind on kahjustunud,» pareeris Karu Katus OÜ juhataja Ants Karu, kes peab kahjustuste põhjuseks maja liiga madalat korstnat, mis eirab tuleohutusnõuet, et korsten olgu maja harjast 0,8 meetrit kõrgem.

Perelivski nõukogudeaegsele majale ümberehitusprojekti teinud ehitusinsener ja ehitusekspert Madis Üürike vanem tegi hoonele enda selgitust mööda keskküttesüsteemile kohandatud tugeva tõmbega korstna. Üürike vanem ei suuda hoida tagasi imestust varakult roostetava pleki üle, sest tema kinnitusel on näiteks Soomes ehitusstandardiga pleki lubatud vähim paksus 0,55 millimeetrit.

«See plekk on surrogaat!» teatas ehitusekspert Lembit Sõmer, kes lubab sellele erinevalt tsingitud valtspleki seitsmekümnest aastast vaid kahtekümmet. Tsingitud plekk peab tema sõnul kannatama ka väiksemaid kriimustusi ja päikest.

Toimetas PM Online