| Ala struktuurplaani koostava VRK Projekti juhi ja linna endise peaarhitekti Igor Volkovi sõnul on peamiseks eesmärgiks märkida uute majade võimalikud asukohad, mahud ja kõrgused. Samuti panna paika liiklusskeem ning määrata kvartalid, mille kaupa on mõistlik teha detailplaneeringuid. Volkovi väitel oleks piirkonna arengut silmas pidades halvim, kui sinna ehitataks aedadega ümbritsetud eramajad see välistaks täielikult avaliku ruumi tekke. Nii ongi ligi 24 hektari suuruse ala uushoonetest paljud väikese aluspinnaga kõrgemad majad ehk niinimetatud punktmajad, mille vahele saab rajada haljasalasid ning jalakäijate teid. Palju omanikke Eesti Näituste käes olevale maatükile, kus praegu on autoparklad ja messihallid, kerkiks VRK Projekti plaani järgi viis 714-korruselist tornmaja ning veel kümmekond kuni viiekorruselist kortermaja. Volkov ütles, et messihallide naabrusse viis aastat tagasi ehitatud ning avalikkuse ägeda kriitika pälvinud 16-korruseline ning 52 meetri kõrgune elumaja jääbki kava kohaselt kõige kõrgemaks. Kui ühtekokku on kogu alale plaanis rajada ligi 500 korterit, siis 360 neist peaksid tulema just Eesti Näituste maatükile. Maarjamäe lossi kõrvale jäävale transiidiärimees Anatoli Kanajevile kuuluvale kinnistule on aga plaanis ehitada kahe- kuni kuuekorruseline ravi- ja spaahotell. Suurematest uutest hoonetest võiks näiteks kaitse all oleva lillepaviljoni ja endise kohviku Tuljak hoonete kõrvale kerkida vastavalt kehtivale detailplaneeringule kuni üheksakorruseline kortermaja. Volkov lisas, et Tuljaku krundi omanikud sooviksid ka hoone ette või taha uusi hooneid, samuti kuuekorruselist juurdeehitust olemasolevale majale. Kuid muinsuskaitse vastuseisu tõttu pole struktuurplaanil sinna uusehitisi ette nähtud. Volkovi kinnitusel tuleb omanikul endal saada juurdeehituse või uushoone rajamiseks muinsuskaitse nõusolek. Suur uus hoone on vastavalt detailplaneeringutele ette nähtud ka LaFerme alale, sinna võib ehitada kuni kümnekorruselise massiivse ärihoone. Kuid Volkovi sõnul eelistaks VRK Projekt kolme saledama maja ehitamist. Ta nentis, et on struktuurplaani kokku pannes suuremate maaomanikega palju koos istunud ja nood on arhitektuuribüroo lahendusega leppinud. See aga tähendab, et paljud neist on nõustunud oma algseid suuri ehitussoove koomale tõmbama. Volkov leidis, et kui praegu tunduvad juba valminud 16-korruseline ja 11-korruseline maja Pirita tee ääres üksikutena, siis uute majade rajamisel tekiks loogiline kooslus. Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preemi sõnul on VRK Projekti pakutud lahendus sobiv. Kuid enne selle lõplikku kinnitamist tahavad nad struktuurplaani veel ühise laua taga arutada maaomanike ja arendajatega. Vastukäivad soovid Preemi sõnul tekkis ala üldise ehituskava vajadus just sellest, et seal oli palju erinevaid arendajaid ning neil olid vastukäivad soovid. «Struktuurplaan jääb aluseks detailplaneeringutele ehk iga detailplaneering, mis seal algatatakse, lähtub sellest plaanist,» lisas ta. Mullu kevadel nõudis Igor Pihela juhitav Eesti Näitused linnaplaneerijatelt aktiivselt ala detailplaneeringu algatamist, et firma saaks õiguse nelja kuni 16-korruselise maja rajamiseks. Linnaplaneerijad lükkasid Eesti Näituste taotluse tagasi märkega, et firma ehitussoovid on liiga suured. Tänavu märtsis lausus Pihela Postimehele, et kinnisvaraturu kehva seisu tõttu ei kiirusta Eesti Näitused praegu messikeskuse ärakolimisega ja uute majade rajamisega. «Minu arvates said struktuurplaani koostamisel kõik kinnistute omanikud oma soovid välja öelda ning enamasti võeti neid ka arvesse,» tõdes ta. «Seetõttu sündiski teatud kompromisslahendus.» |
