| Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsleri Toivo Nõvandi teatel oli toitumisalaste väidete kasutamine Eestis ka siiani reguleeritud, kuid uus kord aitab muuta märgistust tarbija jaoks usaldusväärsemaks ja loob kõigile Euroopa Liidu käitlejatele ühtsed tingimused, kirjutab Pärnu Postimees. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Toituja
Järjekordne seadus, mis soosib hiidkorporatsioone ja teeb vähemvõimalikuks kodusmaistel väiketootjat...
Olgale
Oleksin väga tänulik, kui saaksin ka jälile, millises kaupluses seda nn. tervislikku toitu tänapäeva...
|
|
Toote tervislikkus olgu lahti seletatud Nõvandi teatel reguleeritakse senisest täpsemalt sellised populaarsed väited nagu «madala energiasisaldusega», «kiudaineallikas», «kõrge vitamiin C sisaldusega» jms. «Rohkem muudab määrus Eestis tervisealaste väidete kasutamist,» ütles Nõvandi. Tervisealaste väidete esitamiseks puudusid meil seni küll konkreetsed sätted, kuid rakendati muid toidu kohta teabe edastamise nõudeid. Eelkõige lähtuti üldisest sättest, mis keelab toidu puhul viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Erinevalt praegusest võib paari aasta pärast kasutada vaid neid tervisealaseid väiteid, mis on lubatud väidete nimekirjas. Määrus paneb väga täpselt paika, kuidas võib rõhutada toote tervislikkust. Nii võib toidu pakendil olla viide mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumise ja eluviisi tähtsusele, kuid keelatud on väited, mis lubavad kiiret kehakaalu alanemist või mis vihjavad terviseriskidele, kui toodet ei tarbita. «Tuleb rõhutada, et tervislikuks või ebatervislikuks ei saa pidada üht või teist toodet, vaid tervislikkus väljendub toitumises üldse ja eluviisides,» märkis Nõvandi. «Tarbija peaks toiduvalikut tehes silmas pidama, et väiteta toode ei pruugi sisu poolest erineda väitega tootest.» Kui tootele on märgitud tervisealane teave, peab toote etikett sisaldama teavet selle kohta, milline kogus toitu omab tervendavat mõju. Samuti peab olema hoiatus, mis juhtub siis, kui toodet liialt tarbida. Kui tootel kasutatakse väiteid, mis viitavad haigestumise riski vähenemisele või laste arengule ja tervisele, peavad tootel olema välja toodud ka riskitegurid, mille vastu toode aitab. «Väga levinud on üldine väide «tervisetoode», kuid konkreetset selgitust, milles väljendub toote mõju tervisele, ei ole,» iseloomustas Nõvandi. «Toidulisanditele omistatakse vahel raviomadusi, kuid see on keelatud.» Rasvasisaldus saab seadustatud Põllumajandusministeeriumi asekantsleri kinnitusel kasutatakse praegu väiteid väga paljudel toodetel: jogurtitel, mahladel, müslidel, spordijookidel ja paljudel teistel. «Väidete kasutamine on aina populaarsem ja määrus aitab tagada, et väite kasutamine oleks ka tegelikult põhjendatud,» seletas Nõvandi. «Toitumisalaste väidete puhul peaksid käitlejad kontrollima, kas nende väide on toitumisalaste väidete loetelus ja kas teave on korrektselt esitatud.» Näiteks sätestab määrus rasvasisalduse toodetes. Väidet, et toode on madala rasvasisaldusega, võib peagi kasutada ainult juhul, kui toode ei sisalda üle kolme grammi rasva 100 grammi tahke aine kohta või 1,5 grammi rasva 100 milliliitri vedeliku kohta. Väita, et toit on rasvavaba, tohib tulevikus ainult siis, kui rasvasisaldus ei ületa 0,5 grammi rasva 100 grammi kohta. Kui väited ei tugine üldtunnustatud teaduslikele andmetele, peab tootja läbima väidete kasutamiseks eraldi heakskiitmisprotseduuri. «Et Eestis pole kasutatavate väidete nimekirja, on väga oluline, et käitlejad, kes soovivad oma tervisealase väite niiviisi edastada, täidaksid tervisealase väite küsimustiku põllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee/tervisevaide,» juhendas Nõvandi. Andmed esitatakse järgmise aasta jaanuaris Euroopa Komisjonile. Teaduslikku hindamist Eestis ei tehta. Määrust kohaldatakse nii kaubanduslike teadaannete kui toiduainete märgistamise, esitlemise ja reklaami suhtes. Samuti toidu suhtes, mida tarnitakse toitlustusasutustele, haiglatele, koolidele ja teistele asutustele, mis tegelevad toitlustamisega. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu otsekohalduv määrus hakkab kehtima kogu Euroopa Liidus 1. juulist. Määrus puudutab ainult vabatahtlikult esitatavaid väiteid ega too muutusi neile toodetele, millel väiteid ei kasutata. Määruses on rida üleminekusätteid. Näiteks on kehtestatud, et toidukaupa, mis on turule viidud või märgistatud enne määruse jõustumist, tohib turustada kuni toote säilimisaja lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 31. juulil 2009. |
