|
Üheks juhtumiks oli Rootsi ametiühingu blokaad 2004. aasta novembris Vaxholmi
koolihoone ehitusel, kus Läti ehitusfirma Laval & Partner ei nõustunud oma
lätlastest töölistega Rootsi kollektiivlepingut sõlmima, kirjutab Äripäev.
Teiseks juhtumiks oli Soome meremeeste ametiühingu streigiähvardus 2003.
aastal, mil Viking Line’i sunniti loobuma oma plaanist viia Tallinna-Helsingi
liinil sõitnud Rosella Eesti lipu alla ning palgata sinna madalama töötasuga
personal Eestist.
Mõlema juhtumi kohta avaldas Euroopa Kohtu kohtujurist eile eelotsuse, mille
järgi Skandinaavias kehtiv kollektiivlepingute süsteem ning ametiühingute
streigiõigus ei ole tingimata vastuolus ELi firmade õigusega ajada oma äri mis
tahes ELi riigist ning mis sisuliselt tähendab ka seda, et välisriigis
tegutsedes peab ettevõte oma töötajatele maksma ka seal kehtivat palka.
Kohtujuristi seisukoht pole siduv – lõpliku otsuse teeb Euroopa Kohus sügisel
-, kuid umbes 80 protsendil juhtudest on need otsused kokku langenud.
Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
