Toidutöösturid on leidnud odava viisi müügihittide tegemiseks - tuleb lihtsalt võtta konkurendi enimostetud toode, see kopeerida ja pahatihti ka sarnases pakendis müüki panna.

Kuigi mõne toiduainetööstuses tegutseva inimese sõnul on selline nähtus nagu tootepiraatlus pigem 1990ndate märk, mil enamik kahemehefirmast kontserni teinud kaupu ilmavalgust nägi, väidavad teised jällegi, et ettevõtluse algusaja paha komme on uuel sajandil taas edukalt elustatud ning käibele võetud, kirjutab Äripäev.

«Kui nimi on end turule sisse söönud ja inimestele tuttav, on konkurendil seda hea ära kasutada,» leiab Ipits, kelle sõnul on firma juriidiliselt abitu, sest kui konkurent paneb tootesse 0,01 grammi soola juurde, saab ta öelda, et tegemist on hoopis teise tootega.

Kopeerimisskeem on lihtne: konkurent läheb poodi ja võtab eelnevalt väljavalitud hästi müüva kauba, näiteks supi, vaatab purgi pealt koostisosad üle ning laseb oma tehnoloogidel katse ja eksituse meetodil õiged kogused paika panna, tihtipeale paari komponenti lisades, et tegemist poleks täpselt üksühese asjaga.

Tööstur Oliver Kruuda peab eriti halvaks variandiks seda, kui firmalt võetakse sarnane karbikujundus, kuid paki sisse pannakse mingi saast. Tema näiteks on piimatööstuse Tere toodetav klassikaline sulatatud juustu Merevaik, millesarnast toodet pakub ka Ago Tederi Estover.

Mitme toidutööstuse esindajad on aga seisukohal, et kõik, mis pole keelatud, on lubatud, ning kui pole keelatud, siis miks mitte seda teha.

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online