Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Kasu

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Kasu 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Mahlajook ja limps – peaaegu kaksikud  (11)
26.04.2007 00:01
Hanneli Rudi


Limonaadidest tervislikumaks peetavate mahlajookide etikettidel olev koostisosade loetelu meenutab keemiaõpikut. Mahlajookide koostist lähemalt uurides selgub, et nad sisaldavad pea sama palju lisaaineid kui karastusjoogidki.

 
Nelja-aastase Silvia vanemad eelistavad tervislikkust ja lapsele eriti tihti mahlajooke ega limonaade ei osta, kuid kui laps neid küsib, annavad nad siiski järele. Ent Silviale meeldib enim juua vett.
Foto: Mihkel Maripuu

«Mahlajoogi nimi ütleb juba ära, et tegu ei ole täismahlaga, vaid sinna on lisatud vett. Seetõttu kannatavad joogi maitse ja värvus, ning neid on vaja kohendada,» selgitas Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi assistent Erge Tedersoo.

 VIIMASED KOMMENTAARID
asjatundja
Kui riik lubab joogi  sisse mingit jura  panna, milles siis  tootja on  süüdi? Vorstis peab  olema minim...

lia
Kadarbiku naturaalsed  mahlad pole  kontsentraadist ning  on väga maitsvad. Hind  küll tavalisest  pakima...

Mahlajookide koostist vaadates nentis ta, et tegelikult ei peta tootjad kedagi, kui nad on etiketil ära märkinud joogi mahlasisalduse, on see siis 10 või 20 protsenti.

Ei tasu eelistada mahlale

Et muuta sellise mahlasisaldusega tooted tarbijale atraktiivseks ja maitsvaks, lisatakse neisse lõhna-, värvi- ja aroomiaineid ning happesuse regulaatorit, näiteks sidrunhapet. Et toote omadused seistes ei muutuks, täiendatakse jooki omakorda stabilisaatorite ja antioksüdantidega.

Aura sarja tootva A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul sõltub lisaainete kasutamine pakendist ja villimistehnoloogiast, näiteks tetrapakis jookide puhul lisaaineid ei kasutata.

Limonaadide ja mahlajookide koostist võrreldes nendib Tedersoo, et suur vahet neil pole. «Kröömike mahla jooki tervislikumaks ei muuda, sest enamjaolt on neid turgutatud lõhna- ja maitseainetega, juurde on pandud sünteetilisi magus- ja säilitusaineid ning pisut hapet,» selgitas ta. Mahlajooke ei muuda Tedersoo arvates tervislikumaks ka neile lisatud sünteetilised vitamiinid ja kaltsium.

«Tõenäoliselt midagi organism neist omastab, aga suurel määral laseme end petta,» mainis ta. Kindlasti ei soovita ta mahlajooke pakkuda lastele naturaalse mahla asemel, pigem tuleks neid pidada samasugusteks karastusjookideks nagu limonaade.

Paljud tarbijad lasevad end eksitada toote nimetuses olevast sõnast mahl ning peavad mahlajooke tervislikumaks kui karastusjooke. Näiteks 12-aastane Ann Kristiin on veendunud, et mahlajook on pigem mahl kui limps, sest seal ei ole gaasi sees. Kuna Ann Kristiinil on toiduallergia, eelistab ta ema Anneli Entson osta võimalikult naturaalseid jooke. Samas tunnistab ta, et pole mahlajookide koostist uurinud ning seetõttu osanud seostada tütre allergilist löövet mahlajookidega, mida Ann Kristiin ise armastab vahel osta.

«Lisaained otseselt mingeid tervisehädasid põhjustada ei pruugi ning väikeses koguses pole nad kahjulikud,» selgitas toitumisteadlane Mai Maser. Kuid ta rõhutab, et tegu on organismile võõraste ainetega, mis võivad rikkuda organismi tasakaalu.

Tedersoo sõnul uuritakse lisaainete ohutust põhjalikult. Muu hulgas arvutatakse välja ohutu päevane tarbimisannus, näiteks laialt kasutatava säilitusaine bensoehappe puhul on selleks viis milligrammi ühe kilogrammi kehamassi kohta päevas.

Rikuvad organismi tasakaalu

Seega soovitab Tedersoo silmas pidada, et mida kergem inimene ehk mida väiksem laps, seda vähem võib ta lisaaineid päevas saada. «Aga kui laps joob mahlajooki, sööb moosi, kus on paksendaja sees, tüki torti, kus ka on lisaaineid, on talle ohutu päevane norm ületatud ja võivad tekkida allergilised reaktsioonid, näiteks lööbed, nahaekseemid, kõriturse või allergiline nohu,» loetles ta.

Kuna otseselt lisaainete suhtes allergilisi inimesi on vähe ja seda on ka raske kindlaks teha, ei peeta Tedersoo sõnul otstarbekaks nende kasutamist keelustada. «Kui me lisaained üldse välja jätaksime, meenutaksid kaupluseletid nõukaaega, sest valik oleks üsna piiratud,» selgitas ta.

Mahlatoodete erinevused

• Mahl – puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eri tehnoloogiliste võtetega eraldatud toiduaine, mis on mahlatoodetest kõige kõrgema toiteväärtusega. Mahlasisaldus 100 protsenti.

• Nektari minimaalne mahlasisaldus on 25-50 protsenti. Ülejäänu langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete jm arvele.

• Mahlajook on nektarist veelgi lahjem. Peab sisaldama mahla, aga selle protsent pole määratud. Koostises võib olla lõhna-, maitse-, magus- ja säilitusaineid, happesuse regulaatoreid jne.

• Mahla sisaldavate karboniseeritud ja karboniseerimata jookide ehk nn vitamiinijookide mahlasisaldus on tühiselt väike, joogid sisaldavad toiduvärve, kaasa arvatud sünteetilisi, ja konservante.

Allikad: Eesti Toiduainetööstuse Liit, tarbijakaitseamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  
Tarbija24 avalehe uudised
Bhutani lapsed riigi pealinnas Thimpus.
Foto: Reuters / Scanpix
Kõuedraakoni maa on õnnelike inimeste kodu
Tähtsam kui rahvuslik kogutoodang on inimeste üldine õnnetunne. Nii arvatakse Bhutanis, maailma viimases ja ainukeses budistlikus kuningriigis.

> Artikli juurde
Rakveres Parkali tänavas asuva ehitusplatsi liiva-mudasegusele pinnale astudes ei suuda ajakirjanik esialgu veel päris hästi hoomata, et juba kaheksa kuu pärast laiub seal uhke veekeskus.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Rakverre kerkib uhke veekeskus
Rakveres Parkali tänavas asuva ehitusplatsi liiva-mudasegusele pinnale astudes ei suuda ajakirjanik esialgu veel päris hästi hoomata, et juba kaheksa kuu pärast laiub seal uhke veekeskus.

> Artikli juurde
Maitsetaimede peenar Heli Viedehofi aiandustalus Audru vallas.
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees
Aed-harakputk puhastab organismi
Aed-harakputk on vitamiinirikas maitsetaim, mis puhastab organismi ja kiirendab ainevahetust.

> Artikli juurde
Foto: Peeter Langovits
Tuhanded vabad korterid rõhuvad arendajaid
Kui veel aasta-kaks tagasi olid paljud kortermajad välja müüdud enne, kui kopp maasse löödi, siis praegu on Tallinnas ja pealinna lähiümbruses kümnetes peatselt valmivates karpmajades suurem osa kortereid veel müümata.

> Artikli juurde
Avatud kontorkodus  (5)
See artikkel on kirjutatud Open Office’i (OO) uues, aprillis ilmunud versioonis. Vaatame, kas kodukasutajal tasub selle tasuta büroopaketi viimane, 2.2 versioon oma masinasse paigaldada.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Sage kaalumine ei põhjusta masendust
Sageli kaalule astuvad naised ei kannata depressiooni käes sagedamini kui ülejäänud sookaaslased, selgub värskest uuringust.

> Artikli juurde
Praegu hoiatavad sildid Svalbardi saarestikus
inimesi jääkarude eest. Näib uskumatu,
et kunagi võisid seal võimutseda krokodillid.
Foto: SCANPIX
Arktikas kasvasid kunagi palmid  (7)
Arktikast leitud jõehobulaadse looma fossiilsete jälgede põhjal oletavad ökoloogid, et polaarpiirkonnas valitses kunagi mahe troopiline kliima nagu praegu Kanaari saartel või Floridas.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Marina PuŠkar
Kartulisalat hapukooreta
Kartulisalat on volbriõhtu menüüs omal kohal. Seekord võiks seda teha teistmoodi, näiteks kapparite ja oliividega.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Corbis/Scanpix
Kas migreen või mäluauk?  (1)
Migreen pole mingi tavaline peavalu. Piinav kõrvetav valu ning iiveldus halvavad ohvri tundideks. Ja nagu sellest oleks veel vähe – räägitud on isegi peavalutajate mäluaukudest, kirjutab Villu Päärt.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Gruusia mineraalvesi Borjomi ehk Boržomi
Foto: Repro
Saaremaal korjati müügilt Borjomi mineraalvesi
Vastavalt tervisekaitseinspektsioonilt saadud infole kõrvaldasid Saaremaa kauplused müügilt kõrge baariumisisaldusega allikast 38 pärit Gruusia mineraalvee Borjomi.

> Artikli juurde
Bulgaariast sai aasta alguses ELi liige.
Foto: AFP / Scanpix
Äri Bulgaarias võib valusalt lõppeda  (2)
Bulgaarias käib üksjagu Eesti õnnekütte, kes loodavad kiiret edu saavutada meil kunagi toiminud äriideedega, ent nendega tuleb ettevaatlik olla.

> Artikli juurde | Kommenteeri
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Kasu foorum
28.10.08 05:18
Vaba raha (30)
21.10.08 13:42
Ostukäru kasutamine
15,7 korda kallimaks (14)
21.10.08 05:38
Vaba raha (30)
Ilm
Täna, 28.04
8...10
Pühapäev, 29.04
5...10
-3...+3
Esmaspäev, 30.04
3...8
-2...+3
Teisipäev, 01.05
3...9
-4...+1
Reklaam
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
00:21 On-line: politsei hoiab toimuval silma peal  (457)

00:12 Politsei avas vandaalide tuvastamiseks erilehekülje

23:50 Turtola: rahutused põhjustas Eesti valitsuse mõtlematu poliitika  (752)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS