Esmapilgul võib olukord päris lootusetuna tunduda: jalgratas kriuksub
koledasti ning pidurid ja käiguvahetajad keelduvad töötamast. Kohe ei maksa
siiski uut ratast ostma tormata, sest vana võib veel kenasti korda saada,
kirjutab Sakala.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | mingu parem rikki
kui ühe ja sama rattaga igavesti sõita,muidu ei ole põhjust kaevu uputada ja uue järele minna .
no
No ratast ikka autoga võrrelda ei tasu. Rattaparandamad on kõik ühed liiakasuvõtjad. Ei tee nad mi...
|
|
Kui alles pisut üle kümne aasta tagasi oli täiesti loomulik, et iga mees
remontis oma jalgratta ise, siis tänapäeval pole see enam nii lihtne. Isegi kui
rattaomanikul on küllalt nutti, et keerulisemate töödega toime tulla, osutub
tihtipeale takistuseks sobilike tööriistade puudumine. Poes neid üldjuhul saada
pole ning kui neid ka kuskilt hankida õnnestub, on need väga kallid.
Seetõttu ongi kujunenud tavapäraseks, et nii nagu auto viiakse hooldamiseks
meistrimehe juurde, jõuavad ka rattad nende tarbeks kohandatud
remonditöökotta.
Halb hooldus toob kalli remondi
Kaupluse Extreme Sport juhataja Reikko Jents ütles, et pidevalt hoolitsevad
jalgratta eest pisut enam kui pooled omanikud.
«Esimeses, tasuta hoolduses käivad küll kõik, aga pärast seda üritab rohkem
kui kolmandik hoolduse pealt raha või aega kokku hoida,» nentis ta.
Jentsi sõnul on säärase suhtumise tagajärg, et lõpuks tuleb ratta remontimise
eest välja anda palju suurem summa, kui kavandatud. Näiteks tõi ta ratta, mis
talle sel kevadel töökotta oli toodud.
«Omanik kurtis keskjooksus oleva lõtku pärast,» rääkis ta. «Keskjooks tuligi
täielikult ümber vahetada, aga et ratas päris korda saada, oli tarvis seda veel
tublisti remontida.»
Kui ümbervahetamist vajanud osade ja töö raha oli kokku arvestatud, tuli
välja, et kolm aastat hooldamata ratta parandamiseks kulus üle 1500 krooni.
«Tihti ongi nii, et meile tuuakse ratas ja öeldakse, et see veidike logiseb,»
kõneles mehaanik. «Aga kui seda lähemalt vaatama hakata, selgub, et on tarvis
teha täishooldus ning vahetada nii kett, hammasrattad, piduriklotsid, trossid
kui kõrid.»
Jalgratas vajab korralikku hooldust igal sügisel ning selle hind Viljandi
töökodades ulatub 850 kroonini. Tihti tuleb töökotta pöörduda ka sellise väikse
asja nagu purunenud kodara remontimiseks.
Tööriistad on erilised
«Kodarad lähevad sageli katki just tagumisel rattal ja just sellelt poolelt,
kus on hammasrattad,» tõi Reikko Jents ratturi jaoks kurva näite. «Kodara
vahetamiseks läheb tarvis kassetivõtit (pildil), aga seda tööriistade poest ei
leia.»
Erikujulisi mutrivõtmeid, mida poes ei müüda ja ühegi teise töö tegemiseks
kasutada ei saa, on rattaremonditöökojas päris palju.
Jents rääkis ka sellest, kuidas tal on tulnud palju vaeva näha, et kodus
parandama hakatud jalgrattast üldse asja saada.
«Mõni mees on hakanud kodus kodaraid pingutama, et jooksu sirgeks saada. Kui
ta ratta lõpuks hooldusesse toob, on aga jooks juba nii kõver, et ei käi enam
üldse ringi,» tõi ta näite.
Kui ratta parandamise soovitab Jents vajalike oskuste või tööriistade
puudumise korral jätta mehaanikute teha, siis ratta eest hoolitsema manitseb ta
küll kõiki.
«Ratas tuleb puhas hoida,» on tema esimene nõuanne. Sellisel juhul märkab ka
vigastusi kiiresti ja pääseb odavama remondiga. «Mulle on töökotta toodud üleni
mudaseid rattaid. Pesemise eest võtame sel juhul lisaraha,» lausus Jents.
Kui Extreme Sport kasseerib Viljandis rattapesu eest 50 krooni, siis Eestis
on niisuguseidki hooldustöökodasid, kus pesu maksab 200 krooni. Nende omanikud
on selgitanud, et see pole pelgalt pesemise tasu, vaid ka karistus selle eest,
et töökotta säärane pori alla mattunud ratas toodi.
Puhas ratas töötab kauem
«Kui ratas on pestud, tuleb puhastada kett ja hammasrattad,» nimetas Reikko
Jents tööd, mille paljud ratturid tegemata jätavad. «Tehke näiteks veest ja
Fairy nõudepesuvedelikust lahus ning tõmmake kett sellega üle.»
Et ketilülisid päris puhtaks saada, soovitas Jents kasutada väikest harja.
«Võimalik on osta poest spetsiaalne hari, ent sobiva tööriista võib leida
kodustki. Mina avastasin keti puhastamiseks ideaalse harja oma naise juuksevärvi
karbist.»
Puhastamise lõpuks peab keti õlitama ja üleliigse õli lapiga ära tõmbama.
Eraldi puhastamist ja kerget õlitamist vajavad ka ratta küljes olevad kõrid,
millest jooksevad läbi pidurite ja käiguvahetajate trossid.
«Loomulikult pole ükski jalgratas igavene, aga kui seda puhta ja kuivana
hoida ning normaalselt hooldada, võib selle eluiga päris pikk olla,» oli Reikko
Jents kindel.
Töökojas on praegu kiire aeg
Viljandi kesklinnas asuva spordipoe Hawaii Express rattatöökojas on praegu
kiire aeg, sest suur osa inimesi toob oma jalgratta just nüüd üle vaadata.
«Rattaid tuuakse hooldusesse täpselt nii palju, kui suudame vastu võtta,»
lausus kaupluse peamehaanik Inno Reimal. «Päevas tahan korda saada vähemalt viis
ratast.»
Tõeliselt kiire periood on Reimali hinnangul aga alles ees. «Enne Mulgi
maratoni soovivad väga paljud, et nende ratas üle vaadataks,» ütles ta.
> Loe edasi |
