Aastaks 2013 kaob Eestis energiamonopol, mis toob kaasa karmi konkurentsi. Ida-Viru energeetikute toodangul tuleb sel juhul hakata konkureerima Skandinaavia hüdrojaamade, tuumakatelde, aga ka odava Vene elektriga. Viimase teevad odavaks leebemad keskkonnanõuded – ei mingeid heitmekvoote. «Soome söejaamas toodetud elektri megavatt-tund on 15 eurot kallim Venemaal toodetust ainuüksi selle pärast, et elektrijaam asub euroliidus,» kommenteeris Eesti Energia energiakaubanduse direktor Jaanus Arukaevu.Otsust vananevate katelde asemele uued ehitada on oodatud juba paar aastat, aga seda pole tulnud. Üks anonüümsust palunud ekspert arvas, et Eesti Energia ei suuda otsustada ja lükkab pelgalt sisemise ebakindluse pärast otsust aina edasi. Ei suudaks võistelda Tekkival tohutul turul näeb Arukaevu aga võimalust osta elektrit, mille hind on põlevkivijaamade omast odavam. Meie uued jaamad ei suudaks sellega konkureerida. See viimane pole veel lõplik seisukoht, aga nii Arukaevu kui ka Eesti Energia juhatuse liige Tiit Nigul tunnistavad, et uute põlevkiviplokkide ehitusest võib firma loobuda. «Igatahes peavad uued tootmisüksused olema konkurentsivõimelised ja toime tulema hoopis suurema turu tingimustes,» kommenteeris Nigul. See oleks suur muudatus kogu riigi energiapoliitikas. Seni on nii valitsuses kui riigikogus heakskiidu saanud dokumendid seadnud eesmärgiks, et toodame kodumaal nii palju, kui ise tarbime. Narva uusi plokke on vaja kahel põhjusel. Esiteks on töötavad katlad juba küllalt vanad. Kuna raud väsib, on raud vanades kateldes väsinud umbes aastaks 2015–2016 ja Narva võimsusest kaotatud umbes pool. Teiseks on põlemisprotsess nendes liiga heitmerohke. Liiga palju väävlit, lämmastikku ja süsinikdioksiidi. Uued keevkihtkatlad on hoopis säästlikumad. Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel väljendas üllatust: tuumajaam Leetu, Jordaania õlitehas, laienemine Läänemere regiooni – need on Eesti Energia eesmärgid. Aga kuhu jäävad kodumaised investeeringud? «Kui meil oleks väga kindlad variandid elektri saamiseks väljastpoolt Eestit, võiksime loobuda põhimõttest, et kogu vajaminev elekter tuleb Eestis toota,» kommenteeris Kisel. «Aga praegu meil selliseid variante ei ole.» Eesti Energia ei tea heitmekvoodimajanduse tulevikku. Praegu jääb neid üle, nii et kaupleme kvootidega kasumlikult, aga võib juhtuda, et mõne aasta pärast peame neid hoopis juurde ostma. Arukaevu ja Nigul märkisid, et põlevkivi töötlemine paiskab atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui ükski teine fossiilne kütus. Avanenud turul võib tarbija osta, kellelt tahab, samuti müüa. Hind läheb vabaks. Praegu naudib Eesti tarbija fikseeritud elektrihinda. Vabaturul hakkab hind kõikuma iga tund. Põhjamaade elektribörsi Nord Pooli näitel võivad hinnad erineda kuni kümne korda. Pole võimatu ka see, et mõni suur tootmisettevõte paneb uksed paariks päevaks kinni põhjusel, et kasulikum on elektrileping maha müüa. Nii juhtub siis, kui börsil läheb elektrihind väga kõrgeks, aga ettevõttel on pika lepinguga odavam elekter käes. Saatuslik kõrge hind Arukaevu tõi näiteks, et Norras põhjustas elektribörs kahe vanapaari surma. Pered olid sõlminud elektrilepingu, kus hind sõltus börsi hetkehinnast. Kui see tegi ootamatu hüppe üles, läks hind vanureile nii kalliks, et nad lülitasid talvel maja elektrikütte välja. Eesti Energia valmistab praegu ette Nord Pooli põhimõttel töötava Balti elektribörsi loomist. See peaks valmima aastaks 2009, sest siis tuleb avada kolmandik riigi elektriturust. Nigul ütles, et börsi nimeks saaks Nord Pool Balti või Tallinna piirkond. See määraks hulgihinna vastavas piirkonnas. Piiriks saab vaid elektrikaablite olemasolu. Venemaaga meil probleeme pole. Poola ja Leedu on lubanud ehitada oma kaabli. Eestit Soomega ühendav teine merekaabel peaks Eesti Energia plaanide järgi valmima vähem kui viie aastaga. Eesti elektritootmine Elektrijaamade võimsus jaanuaris 2007 Narva elektrijaamad – 2000 MW Iru elektrijaam – 150 MW Kohtla-Järve – 45 MW Tuulikuid – 33 MW Hüdrojaamad ja muud – 40 MW Elektrijaamade võimsus 2015* Narva elektrijaamad – 400 MW Iru elektrijaam – 150 MW Kohtla-Järve – 0 MW Tuulikud – võimsus teadmata, aga rohkem kui praegu Hüdrojaamad ja muud – 40 MW Teised koostootmisjaamad – võimsus teadmata *keskkonnatingimuste tõttu tuleb hulk jaamu sulgeda, praeguste alles jääv võimsus Allikas: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Energia |
