Ligi kolm kuud tagasi hakkasid Samelini jalatsivabrikus tööle kuus ukrainlast: viis naist ja mees. Üks tulijatest läks õige pea mõjuval põhjusel koju tagasi – sündis lapselaps. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | eelmisele
Ei neid see ei huvita kui kellegi äriplaan seisneb odava tööjõu ekspluateerimises, orjapidamine liht...
pinsol
kas eesti ettevõtjate liidul ei oleks võimalust aukohtu korras arutada leida kikka sobivust ettevõt...
|
|
«Oleme nendega väga rahul, tublid inimesed,» kiitis ASi Samelin juhatuse esimees Leida Kikka ukrainlasi. «Nemadki ei nurise, kuigi inimesed on erinevad: mõni on väga hästi sisse elanud, mõni mitte.»Lvovi oblasti Borislavi linnast Samelini kuueks kuuks pealseõmblejaks tulnud Galina Kostuk ei varja koduigatsust. «Kodus on parem, kuigi palk on siin suurem,» tunnistas ta. Eile arvas Kostuk, et tööloa lõppemisel sõidab ta Borislavi tagasi. «Aga kui ära harjun ja meeldima hakkab, jään kauemaks,» ütles ta. Samuti Borislavist pärit Ljudmila Melnik on aga rahulolu ise. «Meil on siin hea elada, töötingimused on normaalsed,» rääkis ta. «Ja kes hästi töötab, saab siin ka hea palga.» Naerdes lisas noor naine, et hea oleks siin endale tubli mees leida – siis jääks ta kindlasti Samelini tööle. Ukrainlasi tuleb veel Ukrainlased elavad Samelini ühiselamus, palka saavad nad nagu siinsed kolleegid – tükitöö alusel. Lähiajal tuleb jalatsivabrikusse tööle veel viis ukrainlast, kes said viisa üleeile. Kikkal on iga uue inimese üle heameel, kuid 270 töötajaga ettevõttes on Ukrainast tulnud kümnest lisakätepaarist ikka vähe. Firma võiks tööle võtta ligi sada inimest. Sügisest saadik ajab Samelin asju, et tuua tööle kuni 40 inimest Sri Lankalt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pole seni otsustanud, kas lubada Sri Lanka inimesed Tartusse tööle või ei. Ukrainlased jõudsid Tartusse Samelini otsingute tulemusel, ent ASis Vinnal furnituurimeistri-tislerina töötav sakslanna Inge Götzen sattus siia juhuse läbi. Saksamaal töötute koolitusel olnud naine saadeti läinud kevadel Vinnalisse praktikale ja pärast selle lõppemist jäi Bonni lähistelt pärit Götzen siia tööle. «Saksamaal pole praegu töökohtadega eriti hea olukord,» selgitas ta. «Välismaalasest töötaja on Vinnalis erand, mitte reegel,» ütles firma omanik Ingvar Tšižikov. «Töötajaid on küll tarvis, kuid häda pole nii suur, et peaksime neid välismaalt otsima.» Götzeni üle on tal küll hea meel: osav sakslanna teeb peenemaid töid, paigaldab näiteks iluliiste ning tema pandud lukud töötavad laitmatult. Peenmehaanikatehases Tarkon on piiritagustest inimestest ametis rootslasest direktor ja spetsialist. Sügisel askeldasid firmas ka kuus hiinlast, kuid nemad olid praktikal. «Esialgu pole meil plaanis töötajaid väljastpoolt Eestit siia tuua,» ütles ASi Tarkon personalijuht Matti Timmermann. «Loodame oma inimestega hakkama saada.» Lätlased aitavad Sangarit Mitmesaja töötajaga õmblusfirma Sangar on Tartus samuti seni kohalikega hakkama saanud. Aga Sangari tütarfirmas Valgas räägitakse küll mitmes keeles. Nimelt töötab Valga vabrikus praegu 40 Läti kodanikku, neist enamik elab Valkas. Suurem osa on õmblejad, kuid naabrid on ametis ka transporditööliste ja viimistlejatena. Kaks aastat tagasi tuli vabrikus pesumaja juhatajaks Bangladeshi kodanik Shahriare Mahmood, kes sellest aastast töötab samas kohas, kuid nüüd juba Sangari Soome koostööpartneri alluvuses. «Kui pesumaja tööle hakkas, siis meil lihtsalt polnud sinna Eestist oskajat inimest võtta,» selgitas Valga vabriku personalijuhi kt Sigrit Järve. «Teksatoodete pesemine on keeruline protsess, meil pole sellise hariduse ja kogemustega spetsialiste.» Vaatamata naabrite toele vajab ka Sangari Valga vabrik uusi töökäsi. «Aga tundub, et piiri taga hakkavad meile tööle soovivad inimesed lõppema,» märkis Sigrit Järve. «Lätist on väga paljud läinud tööle välismaale, näiteks Iirimaale.» Tööload • Väljaspool euroliitu elavatele ja määratlemata kodakondsusega (halli passi omanikud) inimestele on kodakondsus- ja migratsiooniameti Tartu migratsioonibüroo ja Lõuna regionaalosakond praegu väljastanud 553 tööluba. Eestis oli tänavu 1. jaanuaril antud 7553 tööluba (neist 3363 halli passi omanikele ja 3363 Venemaa kodanikele). • Lisaks neile on Tartumaal praegu pikemalt kehtiva elamisloaga ametis 17 inimest. Eestis töötas 1. jaanuaril kehtiva elamisloaga 1199 inimest (neist 550 Ukraina, 233 Venemaa ja 162 USA kodanikku). Allikas: kodakondsus- ja migratsiooniamet |
