Supilinna Selts väitis jaanuari lõpul mõni päev pärast lammutuse algust linnavalitsusele esitatud vaides, et Tähtvere 40 hoone pole päästmatult viletsas seisundis ja selle restaureerimine on hea tahte korral võimalik. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | taavi
Õige kah selline maja tuligi maha lammutada sest sellest ei oleks enam mingit asja saanud.Tean seda ...
kilplane
tartlasele,
õige just minu mõte, lammutame supilinna ja ehitame autoparkla koos kilpla elamutega se...
|
|
Hoone kadumine kahjustab seltsi hinnangul Supilinna miljööväärtust ja madaldab sellest johtuvalt Supilinna elanike kinnisvara väärtust.Taastada liiga kallis Seltsi konkreetsem etteheide tulenes Tartu ehitusmäärusest, mis ütleb, et miljööaladel paiknevate enne 1944. aastat ehitatud hoonete kohta tuleb lammutamise eel koostada ajalooline õiend. Selle dokumendi, mis peab kirjeldama tekstis ja fotodel hoone ehitus- ja kujunemislugu, koostas ARC Projekt linna tellimusel tagantjärele alles 5. märtsiks. Linnavalitsus rõhutas oma 13. märtsi korralduses, millega Supilinna Seltsi vaie tagasi lükati, et ASi Haspo ekspertiisi andmeil on Tähtvere 40 elamu niivõrd amortiseerunud, et selle remont läinuks kallimaks kui uue ehitus. Veel noppis raad ekspertiisist lammutuse õigustamiseks näiteks tõiga, et maja teise korruse ruumide kõrgus 2,35 meetrit ja keldri kõrgus 1,7 meetrit ei vasta praegu kehtivaile Eesti projekteerimisnormidele. OÜlt RE-Projekt tellitud täiendava ekspertiisi kohaselt ei leidunud Tähtvere 40 hoones mingeid säilitamisväärseid detaile. Kummatigi seisab ARC Projekti ajaloolises õiendis, et ehitusajast ehk 19. sajandist on majas säilinud mitu pottkiviahju ning algupärane on ka lai laudvooder. Supilinna Seltsi juhatuse liikme Heiki Valgu sõnul ei kavatse Supilinna Selts linna argumentatsiooni ilmsele puudulikkusele vaatamata halduskohtust õigust otsida, sest ei näe, et see annaks konstruktiivse lahendi ehk miljöösse sobiva maja. «Tulevikuks on siit aga õppida, et miljööalade lammutuslube tuleks kaaluda ülipõhjalikult,» märkis Valk. «Tartu ehitusmäärusest tuleneb, et kui hoonet on tehniliselt võimalik taastada, siis tuleb seda teha ka juhul, kui see on uue hoone ehitamisest kallim.» Liiga vähe algupärast Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste vanemspetsialist Reesi Soodla nentis, et põhimõtteliselt võib ühe säilinud originaalpalgi järgi uuendada terve seina ja nimetada seda restaureerimiseks, kuid see pole üldjuhul mõistlik. Tähtvere 40 puhul olnuks võimalik säilitada vaid 20 protsenti kivist keldriseinu ja samas osakaalus seinapalke, viitas Soodla RE-Projekti ekspertiisi aktile. |
