Lauri Linnamäe: Küüniline olelusvõitlus
28.03.2007 00:01
Lauri Linnamäe, reporter
|
| |
|
 |
Lauri Linnamäe |
|
|
Rootsi tekstiilikontserni Boras Wäfveri juhtkond peab pöialt hoidma, et nad verejanulistele Rootsi ametiühingutele hambusse ei jääks. Vastasel juhul on nende pea kohal palju toekam malakas kui ülespuhutud rösteriskandaal, millega Silja ametiühing vastseid peremehi tervitas.
Rootsi kontsern pole Kreenholmist teinud konkurentsivõimelist ettevõtet, vaid kolossi, mille tuhanded kannatlikud töötajad teenisid armetutes töötingimustes mullu keskmiselt 4300 krooni kuus. Maksud maha. Skandinaavia ametiühingud on aga ettevõtteid neile sobival hetkel palju vähema eest risti löönud.
Ometi ei pea Kreenholm, kes ei suuda toime tulla gaasi ja heitvee turuhindadega, paljuks süüdistada oma probleemides Narva linnavalitsust ja linna vee-ettevõtet.
Veelgi enam – ettevõte (praegusel juhul polegi oluline, et formaalselt on piketi korraldaja Kreenholmi ametiühing) kavatseb viia oma töötajaid omavalitsuse ja munitsipaalettevõtte vastu pikettima, nagu oleks viimastel kavatsus iga hinna eest lasta põhja tuhandete töötajatega ettevõte. Kui ettevõtte seisukoht sõnastada ümber, on linn ja vee-ettevõte süüdi selles, et ei soostu subsideerima Narva suurimat, 3000 «kliendiga» sotsiaalasutust.
Paraku kõlab ketrusvabriku retoorikast usutavamalt Narva linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini arvamus, et rootslastest omanike salasoov olekski ettevõte pankrotti lasta ning hoopis kinnisvaraarendusele keskenduda. «Kreenholmi kinnisvara on väärt umbes poolteist miljardit,» ütles Stalnuhhin.
Stalnuhhini väidet illustreerib Kreenholmi äriregistrile esitatud 2005. aasta aruanne. Ettevõte võlgnes 2005. aasta lõpuks
712 miljonit krooni, sellest 400 miljonit emaettevõttele. Pankroti korral mängiks pankrotimenetluses esimest viiulit just Boras Wäfveri kui suurim võlausaldaja, kes kõigi eelduste kohaselt saaks pankrotipesast ka suurima «päranduse».
Kreenholm on aastaid toimetuleku piiril virelenud (ja kinnisvarahindadel kasvada lasknud). Äri on äri ja odaval tööjõul põhineva tööstuse kolimine Euroopast välja on vaid aja küsimus. Kuid isegi kiire majanduskasvu ja tööjõupuuduse tingimustes puudutab see valusalt paljusid töötajaid. Seetõttu on Kreenholmist eriti küüniline rakendada oma võitlusvankrit vedama firma ainus alustala – tuhanded töötajad, kelle netopalga eest saab osta pool keskklassi mobiiltelefonist. |
|
|
|
|
