|
Dimitri Klenski jõudis vaevu vastata riikliku süüdistaja küsimusele, mida
peab tähendama Öise vahtkonna avalduse eelnõus leiduv sõna «mobilisatsioon», kui
kell 10.35 kõlasid üle kohtusaali kellegi mobiiltelefonist Vene tsaaririigi
hümn «Bože tsarja hrani» ülevad helid.
Kohtunik Violetta Kõvask palus veel kord tungivalt kõik mobiiltelefonid välja
lülitada.
Sõna «mobilisatsioon» oli avaldusest välja jäetud, kuna kordas sama
tähendusega mõistet «valmisolek number üks», seletas Klenski.
Neli tähendust
Seejärel hakkas ta tsiteerima vene keele mõistelist sõnaraamatut, milles
sõnale mobilisatsioon anti neli tähendust – vaimsest alates ja meditsiinilisega
lõpetades –, kuni kohtunik palus piirduda küsimustele vastamisega.
«Mobilisatsioon pidi tähendama valmisolekut öise valve taastamiseks Tõnismäe
monumendi juures, kuna jõulurahu ajaks Öine vahtkond katkestas öised
valvekorrad,» rääkis Klenski.
«Meie reaktsioon monumendi teisaldamise kavadele oli samasugune nagu
tallinlastel, kes astusid välja Sakala kultuurikeskuse kaitseks. Meie jaoks
tähendas kaitsmine öiseid valveid ja allkirjade kogumist.» Talvel vastu võetud
sõjahaudade kaitse seadus nägi ette jäänuste ümbermatmise võimaluse, mis ka
juhtus, sõnas Klenski. 2007. aasta alguses oli Klenski väitel kaks kolmandikku
elanikest monumendi teisaldamise vastu.
Süüdi ka koerad
«Öised valvekorrad olid vajalikud kaitseks huligaanide rünnete eest, eeskätt
muidugi Jüri Liimi eest, kes ähvardas kuju lausa õhku lasta,» põhjendas Klenski.
Ta meenutas, et kunagi tuli üks praegune riigikogu liige koos daamiga
Tõnismäe parki koera pissitama. «Kui koer mälestusmärgi juures jalga tõstis,
tegin neile märkuse, mispeale daam vastas, et Pariisis pissivad kõik niimoodi.»
Just sedalaadi tegevus provotseeris Klenski arvates hilisemaid rahutusi, Öine
vahtkond aga oli mures Eesti riigi maine pärast.
Ilves andis eeskuju
«Mina isiklikult juhindusin meie riigi presidendi positsioonist,» ütles
Klenski.
«Maailmasõja lahingutes hukkunute hauad ja neile püstitatud mälestusmärgid
peavad olema puutumatud ja pühad. Vaidlused seni püstitatud mälestusmärkide nagu
näiteks Tõnismäel asuva monumendi ümberpaigutamise või demonteerimise kohta ei
too kasu vabariigi mainele.»
Toonane välisminister Toomas Hendrik Ilves oli kirjutanud need sõnad
vastuseks Eesti Rindmeeste Ühenduse juhatuse esimehe Ilmar Haaviste saadetud
kirjale 17. veebruaril 1997. aastal, vahendab kümme aastat hiljem ajaleht
Kesknädal.
«Öine vahtkond hoiatas võimukandjaid korduvalt, et kui Tõnismäe monumenti ei
jäeta rahule, võivad puhkeda massilised stiihilised ja juhitamatud rahutused,
mille vastu me oleme alati olnud,» väitis Klenski.
«Hoiatus, et korratused võivad aset leida, ei ole ähvardus, et tekitame
korratusi.» Prokuröri küsimusele, keda pidas Klenski silmas massilistest
rahutustest rääkides, vastas süüdistatav, et need olid Eestis alandatud ja
solvatud ehk tema terminoloogias mitte sotsioloogide «Teine Eesti», vaid
venekeelne «Kolmas Eesti».
Solvajaks pidas Klenski muuhulgas peaminister Ansipit, kes oli tema väitel
nimetanud riigikogu lahtiste uste päevadel 2007. aasta aprillis Tallinnas
langenud punasõdureid tanki alla jäänud joodikuteks ja marodöörideks.
Tegutsema pani kaine pea
Prokuröri mitu korda esitatud küsimusele, mismoodi mõista riigikogu
eesistujale, peaministrile ja presidendile saadetud Öise vahtkonna avaldatut, et
kui Tõnismäe monumenti rahule ei jäeta, võivad tulla rahutused, vastas Klenski,
et erinevalt võimudest, kes ei tunne oma rahvast ja pole teada, millest ja
millega võim mõtleb, on Öise vahtkonna liikmeil õlul kaine pea.
«Ega te ometi arva, et me kutsusime spiikrit, peaministrit ja presidenti
mässule üles?» imestas Klenski.
«Meil on lihtsalt kahju, et keegi neist ei suvatsenud meiega kohtuda. Võim
oleks pidanud mõistuse häält kuulda võtma, meie pakkusime dialoogi. Kõik need
kümme kausta on meie ettepanekuid täis.» |
