Toit

Tartlane Nikolai Sirotkin sai eile hommikul Emajõe ääres veerand tundi sikutada, enne kui taipas, kes õnge otsas puikleb: alles viimased viis minutit oli selge, et see on tohutu karpkala.

Õnneks oli Sirotkin pärmivabriku juures kalal koos sõbraga ja õnneks oli tollel auto, et ei pidanud saaki Hiinalinna korterisse käe otsas kandma. Selleks, et kala kaal teada saada, tuli naabritelt kaalu paluda. See siis andis tulemuse 13 kilo ja 800 grammi!

VIIMASED KOMMENTAARID Kalamees Eesti oludes on see  karp üpriski suur,  kuid sama liiki kala  kasvab Euroopas  tunduvalt suuremaks.  199... hehe Kalal on suu nii lahti  nagu oleks keegi enne  surma seal veel  seksuaal toiminguid  teostanud :D Teised kommentaarid

Pärastlõunal, kui püügist juba mitu tundi möödas, oli Sirotkini nägu ikka veel pidevalt naerul. «Šokis,» lagistas sugulane Tatjana Zirk.

Kala lebas esikupõrandal, sest alailma käis ahhetamas naabreid, kes sellist hiiglast veel oma silmaga näinud ei olnud. Üks poetas, et seda kaalu hauge on saadud.

Soomuste järgi arvasid hea käega kalamees ja uudishimutsejad, et see kala on kas 14 või 15 aastat vana. Zirk on välja otsinud ka 2002. aasta Postimehe, kus on juttu teisest selle suguseltsi püütud suurest karpkalast. Tookord piisas vaimustuseks kümnekilosest karbist, mille tõmbas välja Sirotkini kasuisa tütre poeg.

Kalandusasjatundjad nimetasid eile püütud isendit küll väga suureks, ent kindlasti pole tegu riigi rekordiga.

Ajakirja Kalastaja toimetaja Ralf Mae ütles, et kahtlemata on see väga ilus kala ja nii suurt karpkala Eestis tihti ei saa, mis teeb sündmuse erakordseks. Kalandusguru Vladislav Koržets kinnitas, et ka 17-18-kiloste karpkalade kättesaamine pole Eestis võimatu.

Ning tõesti, aastaid kalarekordite tabeleid pidanud Ervin Pihu ütles, et tema andmetel on suurim karpkala, 18,4 kilo, püütud Eestis 1948. aastal Lohja järvest. «13,8 on Eestis haruldane,» märkis ta.

Ka näiteks 1999. aasta juunis on Lämmijärvest saadud 17,8 kilo kaaluv karpkala.

Täielikku ülevaadet suurimatest kaladest paraku pole, Pihu on registreerinud need andmed, mis tema kätte jõudnud. Ralf Mae aga väitis, et vene ajal oli suurte kalade registreerimine edevuse asi, ent nüüd saab edevuse internetiski kiiresti maandada.

Eilse saagi plaanis Sirotkini ema Maria Sirotkina mõnele restoranile müüa.

Koržets kinnitas, et karpkala kulinaarseid väärtusi iga lisakilo ainult suurendab: «Mida suurem, seda parem!»