Tervis

Massöör Aare Uustali sõrmed näevad paremini kui silmad. Tema juurde Järva-Jaani tullakse 50 km raadiusest. Massaažiprotseduuri käigus on nii mõnigi klient lisaks lihaspingetele saanud lahti ka hingepingest.

Aare Uustal ei ole mitte terve elu olnud massöör, kõigest viimased kümme aastat.

Pärast keskkooli tahtis ta minna nooruse romantika ajel, nagu ta ise ütleb, hoopis geoloogiat õppima, sest see seostus tema jaoks reisimise ja loodusega. Aga pool punkti jäi puudu ja ta ei pääsenud üliõpilaste ridadesse. Õige pea tuli minna hoopis operatsioonilauale silmade pärast.

“Mõtlesin, et mida siis teha ja otsustasin hakata töölisnooreks, läksin Tallinnasse laevaremonditehasesse. Aastakese olin, aga mootoritega on mul lood kehvad, need ei ole kunagi pinget pakkunud. Siis tuli järjekordne silmalõikus. Pärast seda mõtlesin, et peaks ikka midagi õppima ja läksin sidekooli. 12 aastat töötasin sides,” jutustas Aare Uustal Virumaa Teatajale.

Silmad läksid aga üha kehvemaks, tuli läbi teha järjekordne operatsioon. Kuigipalju nägemine ajapikku taastus ja tal õnnestus saada seitsmeks aastaks raamatukoguhoidjaks.

Kuid siis tuli taas silmaoperatsioon. “Olin täitsa pilditu. Aga mul oli väga hea silmaarst ja ta suunas mind rehabilitatsiooni,” rääkis Aare Uustal.

Mees õppis punktkirja, pimesi trükkimist, sai teada, milliseid ameteid pimedad pidada saaksid ja üks nendest oli massaaž. Tema kätte sattus kaks punktkirjas venekeelset massaažiraamatut. Reaalne võimalus õppida tuli kolm aastat hiljem, kui puuetega inimesed võrdsustati tööotsijatega ning ta sai minna tööhõiveametisse ja lasta end suunata massöörikoolitusele.

Miks just massaaž?

Mulle tundus massaaž kui üks väljund maailma. Kui sa oled kodus, su ümber elu käib, tunned end kasutuna – kõik liigub, aga sina seisad paigal. Muidugi oli algul mõte, et mis ma selle massaažiga maakohas peale hakkan, aga nii ta läks.

Kas mäletate oma esimest klienti?

Eks ma ikka mäletan. Esimese kliendi peal käed värisesid!

Tuli ta tagasi?

Käis ikka mitu korda.

Kas nende kümne aastaga on teie tehtav massaaž muutunud?

Massööri tehnika muutub kogu aeg. Massöör areneb järjest, inimene on suhteliselt keeruline objekt. Mida rohkem kliente käib, seda targemaks saab.

Kuidas oli algus massöörina maakohas?

Algus oli nagu ikka – tulid need, kes olid uudishimulikud. Olin ümbruskonnas ainuke massöör ja muidugi oli see maakohas kummaline teenus. Maainimesed käisid küll sanatooriumides ja teadsid, mis on massaaž, aga neile tundus imelik, et kohapeal on massaaž ja selle eest tuleb maksta, kuigi tegin seda võileivahinnaga.

Kas loobumise mõtet ei tulnud?

Esimeste aastate jooksul mõtlesin, et lõpetan asja ära, sest osa päevi olid suhteliselt kliendivaesed.

Siis tuli istuda ja oodata, kas keegi tuleb ja astub uksest sisse – mobiiltelefone eriti ei olnud. Nüüd on ajad juba eelnevalt kokku lepitud.

Ometi ei andnud te alla.

Üritan inimest aidata ja kui tuleb tagasiside ja inimene ütleb, et tal pole olnud pool aastat peavalu või seljavalu on kadunud ja ta saab end normaalselt liigutada, siis see on stiimul omaette.

On väga palju massaažiliike. Kuidas klient neis orienteeruma peaks?

Peaks usaldama massööri. Massaažiliike on palju, osa on moemassaažid ja osa on need, mis minu arusaamist mööda jäävad.

Mis teie meelest jäävad?

Klassikaline massaaž, olgu siis rootsi, vene või saksa variant. Tema mõjud on kindlaks tehtud juba rohkem kui sajand tagasi. Hiina punktimassaaž, millel on rohkem kui tuhandeaastane ajalugu.

Kas ka eestlastel on oma massaaž?

Kõik me oleme kuulnud, et vanavanemad on lasknud lastel turjal kõndida – see on väga vana massaaživõte, vabastab lihased pingest.

Kas massaažist võib ka kahju sündida?

Teoreetiliselt ei tohiks.

Aga praktiliselt?

Praktiliselt on olemas massaaži vastunäidustused – kui inimene unustab või jätab midagi oma tervise kohta ütlemata. Ja vahel võib mõne piirkonna valusaks võtta, aga paranemine algab kolmandast-neljandast korrast ja see on normaalne.

Kuidas te end enne protseduuri ette valmistate? Panete puhta paberi massaažilauale ja mis saab edasi?

Jah, katan laua. Võimlen end hommikul lahti – on hea, kui massööril endal energia liigub ja liigutamine aitab saada end töörütmi.

Siis teen venitusi, teen käed-randmed-pöidlad soojaks, sest need on mu põhilised töövahendid, et neid ei venitaks ega liiga teeks.

Kui on olnud pingeline aeg, siis olen näiteks randme ära tõmmanud, see on märk, et puhkust on vaja!

Pesen käed. Vestlen inimesega, mis soovid temal on, vaatan üle üldseisu – palpeerin läbi lülisamba, mis on ääretult oluline objekt.

Massöör on inimesega lähedases kokkupuutes, isegi veel lähemas kui perearst, aga muidugi mitte nii lähedal kui kirurg. Massöör peab olema psühholoog, sageli räägitakse asju, mida teistele üldse ei räägita. Räägivad kui võõrale inimesele ja saavad oma koormast vabaks.

Kas on veel midagi, mida tahaks juurde õppida?

Tahaks rohkem süvitsi hiina massaaži õppida, seal on ka väga huvitav filosoofia.

Hiina meditsiin üritab ravida põhjust, Lääne meditsiin aga tagajärge.

Mida oma klientidele soovitate?

Ikka liikumist ja võimlemist!