Rein on veendunud, et tema saatusesse tõi halva pöörde arsti hoolimatus. Kuri, rusikasuurune elukas, mis juba tänavu veebruaris ta kõhukoopast avastati ja mille tõttu ta erakorraliselt hospitaliseeriti, on endiselt oma kohal. Operatsioon aga ju oli! | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | hai
http://www.postimees.e e/171205/kommentaarike skus.php?PAGE=1&TASK=K OMMENTAARID&TEEMA_ID=4 4532
stiili...
to 12.41
sa pole üldse millestki aru saanud
|
|
Uroloog Aleksander Lõhmus on kindel, et ta ei ole midagi valesti teinud. Tema suhted patsient Reinuga olid head senikaua, kuni meditsiin meest aidata suutis. Kui enam mitte, hakkas patsient haiguses süüdistama arsti. Vale lõige? Reinu kinnitusel pole ta kunagi arvanud, et tema haiguses on süüdi arstid, ta süüdistab neid ainult vale operatsiooni tegemises. Rein tahab teada, miks ta leidis pärast operatsiooni haavaarmi olevat hoopis teises asendis, kui talle seda oli varem kirjeldatud, ning miks talt võeti põrn. «Kompuuteruuringus on väga täpselt kirjeldatud, kus see elukas ehk retsidiivtuumor mul asub,» räägib Rein tähtsaid pabereid välja võttes ja keerulisi meditsiinitermineid selgitades. «Näete, see algab neljandast nimmelülist ja on liitunud seljalihasega suunaga vaagnasse. Pankreas, neerupealised ja põrn on patoloogiliste muutusteta,» lisab patsient. Oma jutu piltlikustamiseks tõmbab mees kõhu paljaks. Risti üle rindkere, vahetult roiete all jookseb pikk haavaarm. Siis libistab ta käe allapoole ja osutab kohale vasakul pool alakõhus, kus kasvaja on. «Selle sisselõikega ei saa ju siit opereerida,» on mees rahulolematu. Ka rõhutab Rein, et ta andis enne operatsiooni nõusoleku mitte millegi muu kui retsidiivtuumori eemaldamiseks. Reinu eesmärk on tõde päevavalgele tuua ja dr Aleksander Lõhmuselt, keda ta oli seni usaldanud, aus vastus kätte saada – miks nii juhtus? «Mul on vähe aega!» «Mul on vastusega kiire,» sõnab Rein. Mehe vaevalisest liikumisest, silmavaatest ja hallist jumest võib aimata, miks. Operatsioonijärgne aeg on olnud patsiendile muutlik ja vastuoluline nagu sügisene taevas. Rein mäletab, et dr Lõhmus ütles talle pärast operatsiooni, et tuumorit ei olegi. Et see võib olla radioloogide möödalask. Et lõikus oli tehniliselt raske ja et ta opereeris suurenenud lümfisõlmed ning põrna. Patsiendil oli raske kõike mõista. Kuidas on see võimalik, et elukat ei leitud? Juba nelja päeva pärast tehtud ultraheliuuring kinnitas, et tuumor on olemas. Vahepeal pääses mees haiglast koju. Dr Lõhmus oli suunanud ta kuu aja pärast hematoloogia-onkoloogiakliinikusse immuunravile. Radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja Margit-Maie Marjamägi aga teatas patsiendi dokumentidesse süvenemise järel, et immunoteraapiat teha ei saa, sest tuumor on eemaldamata. Patsient saadeti taas uuringule. «Ja ennäe imet,» ütleb Rein. «Tolle uuringu järgi mul seda elukat tõesti ei leitud! Dr Dagmar Looritsa allkiri on selle vastuse all.» Rein teab nüüd tagantjärele, kui rumal ta oli, et jäi seda vastust uskuma. 29. märtsil kutsuti hematoloogia-onkoloogiakliinikus kokku konsiilium. Seal tõestati Reinule ekraanil, et tuumor on kogu oma hiilguses olemas. Konsiilium soovitas patsiendile uut operatsiooni. «Tol hetkel ei suutnud ma enam midagi uskuda ning loobusin ka mulle pakutud uuest operatsioonist,» sõnab Rein nukralt. Praegu tegeleb Reinu haiguslooga dr Peeter Padrik. Ravi on medikamentoosne kemoimmuunteraapia. Uuest operatsioonist ei näe arstid enam tulu. «Ma oleksin ehk dr Lõhmust mõistnud, kui ta oleks tunnistanud, et ta ei saanud operatsiooniga hakkama, mitte mulle valetanud, et ta tuumorit ei leia,» sorib Rein veel kord oma mõtetes ühe ja teise oleksi vahel. Aleksander Lõhmus ja Peeter Padrik ütlevad, et see on tavatu juhtum. Üldjuhul vähihaiged oma arstidega võitlusse ei asu. «Rein on olnud mu patsient 1988. aastast saadik,» alustab Aleksander Lõhmus. Ja jutustab 18 aastat tagasi patsiendilt opereeritud neerukivist, vasakpoolse neeru kortsneeruks arenemisest. Ja lõpuks selle eemaldamisest, kuigi patsient algul sellest operatsioonist keeldus. Räägib neerurakulise vähi väga salakavalast iseloomust. Patsiendi korduvatest operatsioonidest.
Ühe haiguse jätk «Tegemist oli meil kolm aastat tagasi opereeritud vähi siirdega, mitte uue haigusega, ning korduslõikused ei ole kunagi kergete killast,» ütleb ta. «Patsiendil olid väga tugevad liited kõhus. Põrn sai vigastada – see võib juhtuda ka muude lõikuste puhul. Aga põrn on rabe organ, mida ei saa õmmelda. Selles kontekstis on põrna eemaldamine elupäästev operatsioon. Vastasel juhul võib patsient verekaotusesse surra.»
Aleksander Lõhmus ütleb, et ta revideeris kõhuõõnt üsna korralikult. «Aga seda, mida ma ei näe, ei saa ma lõigata,» vastab ta küsimusele, miks ta toda elukat siis ei eemaldanud. «Minuga koos lõikas samuti väga suurte kogemustega kirurg, osakonnajuhataja Gennadi Timberg.» Risti rindkeret olevat haavalõiget kommenteerides ohkab dr Lõhmus süüdistuste koorma all: «Lõiked on õpikutes kirjas!» Arst Dagmar Looritsa allkirjastatud magnetresonantstomograafia vastust selgitades märgib ta, et dr Loorits ei kirjeldanud seda, mis oli varasemates uuringutes olemas, vaid uusi kõrvalekaldeid. Tema oli oma tähelepanu koondanud maksale ja jätnud selle n-ö eluka uuesti diagnoosimata.
> Loe edasi |
