«See üritus on meile kui mereriigile oluline – aitab mõtestada kalanduse olukorda, tutvuda põhjalikult meie kalaliikidega, aga ka arutleda kala ja kalatoodete tervislikkuse üle.» Sellise sõnavõtuga esines minister Tuiksoo üleeile Eesti Kalaliidu seminaril, kuulutades ühtlasi välja Eesti rahvuskala konkursi. «Meile helistatakse tihti ja küsitakse, et millal tuleb värsket kala,» rääkis eile Postimehele Tallinna külje all Tabasalus asuva poe Kala+ juhataja Alla Vakulenko, kes nentis, et kodumaist kala on vähe. Ta lisas, et värsked haugid, ahvenad või lestad lettidele pikalt seisma ei jää. Ning just lestakala on veel veidi kestval suveajal väga minev kaup, sest inimestele meeldib neid oma koduhoovi ehitatud ahjudes suitsutada. Letid jäävad tühjaks Vakulenko ütles, et kalameestega on lepinguid raske, et mitte öelda võimatu teha, sest kunagi pole teada, kui palju õnnestub kaluritel püüda ning mõni päev võib lett päris tühjaks jääda. Ta selgitas, et kui kalur toob poodi värsket kala, siis võetakse see müüki ja kui kala ei tooda, siis pole kahjuks ka kliendile midagi pakkuda. Ka Rimi kauplusteketi suhtekorraldusjuht Mare Bakker nentis, et nende poodides moodustab kogu müüdavast kalast Eesti oma vaid umbes 18 protsenti. «Ostujuhtide sõnul on see veel optimistlik prognoos,» sõnas ta. Pensioni kõrvalt Tabasalu kandis rannakaluri ametit pidav Harri Laikask kinnitas samuti, et vanasti oli kala rohkem, kuid nüüd tuleb mõnikord vaid kilo kala terve 70 meetri pikkuse võrgu kohta. Ta lisas, et ega noortel pole mõtet selle töö peale tulla, sest raha siin ei liigu. Näiteks kilo ahvena eest maksab kokkuostja vaid 20 krooni ringis. Vähe soolast vett Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalandusbioloog Leili Järv möönis, et kalavarude olukord on Läänemeres väga halb ning sellise olukorra põhjusteks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Tema sõnul reostust kalavarude nappuses süüdistada ei saa, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Peamiseks põhjuseks, miks kalavarud ikkagi kahanevad, pidas kalandusbioloog hoopis soodsate tuulte puudumist. «Kui tuuled läänest ei puhu, siis ei tule Taani väinadest soolast vett juurde ning mere soolsus jääb väga madalaks,» selgitas ta. «Tegemist on väga pikaajalise protsessiga. See ei käi nii, et kui nüüd tuul ühe päeva peaks läänest puhuma, siis soolsus Läänemeres kohe paraneb.» Vähemsoolase merevee pärast kannatavad Järve sõnul eelkõige meie tursk ning räim. Põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre märkis aga, et kalapüük on Eestis hooajaline tegevus, mistõttu värsket eestimaist kala püügihooajavälisel ajal või püügikeeluajal polegi võimalik müüa. Näiteks kilu ja räime püügihooaeg kestab vähem kui pool aastat – räimel näiteks maist juunini. «Samas läheb 75 protsenti Eesti töödeldud kalatoodetest ekspordiks. Tegelikult on Eesti töödeldud kalatooteid saada üsna laias valikus, kuid tundub, et tarbija neid kaubandusest siiski ei leia,» lisas ta. Küsimusele, et mida peaks siis riik tegema, et kohalik kala ka kohaliku inimeseni jõuaks, vastas Vändre, et üheks sammuks ongi seesama kalaliidu eile algatatud kampaania «Kala teeb head», mida toetab Euroopa Liit. «Kampaania avaseminaril toodi ka muu hulgas välja, et üsna suur osa eestlasi ei ole enam harjunud kala valmistama ega tarbima,» osutas ta. |
