| Tuiksoo tunnustab Eesti Kalaliidu algatust sellise konkursi korraldamisel, kirjutas SL Õhtuleht. «See üritus on meile kui mereriigile oluline – aitab lahti mõtestada kalanduse olukorda, tutvuda põhjalikult meie kalaliikidega, aga ka arutleda kala ja kalatoodete tervislikkuse üle,» selgitab minister rahvuskala vajalikkust riigile. Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul on täpset summat, kui palju rahvuskala valimine maksma võib minna, raske öelda. Summa jääb siiski 10 000–15 000 krooni kanti. Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Anna-Maria Veidemanni sõnul võib rahvas oma eelistused rahvuskala osas saata kalaliidule. Kalaliit palub saata kalaliigi nimetuse ning ka põhjendada, miks just see liik rahvuskala staatust vääriks. Iga nädal loositakse osalejate vahel välja kampaania «Kala teeb head» T-särk. Detsembris tuleb kokku žürii ja kuulutab rahva arvamuse põhjal välja konkursi finalistid. Rahvuskala kuulutatakse pidulikult välja vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2007. Tuiksoo ise valiks rahvuskalaks räime, millest saab maitsvaid toite. Mis rahvuskalast edasi saab? Kuidas seda kasutatakse? «Siis algab promokampaania sellele kalaliigile,» räägib Veidemann. «Ja võitjakala hakataksegi müüma rahvuskalana. Ka välismaal tutvustatakse teda nii. Kindlasti saab rahvuskala oluliseks osaks ka projektis «Eesti toit».» Suhtekorraldaja Ivo Rulli ajab kalakonkurss naerma. Rahvuskala valimine on tema sõnul ajast ja arust teema. «Rahvuslill ja -lind valiti seitsmekümnendatel aastatel. Suitsupääsuke ja rukkilill moodustavad teatud kombinatsioonis sinimustvalge, neil oli oma sisu vastupanusümbolitena,» arutleb Rull. «Kalatarbimist on võimalus ka teisiti toetada: ehitatagu Peipsi äärde kalarestorane juurde ja toetatagu neid. Või rannakalureid. Toetatagu kas või ajakirja Kalastaja,» peab Rull rahvuskala valimist totraks. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
