| Harilik kõrvits on väga vana kultuurtaim, mida hakati kasvatama 9000 aastat tagasi Mehhikos. Indiaanlastel oli kõrvits maisi ja oa kõrval üks tähtsamaid toidutaimi. Esialgu kasvatati kõrvitsat selleks, et saada ravitoimega seemneid, mis sisaldavad rikkalikult tsinki. Euroopasse jõudis taim 16. sajandil, tema raviväärtust aga hakati hindama alles 19. sajandil. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | roheline mehike
koobaltit saab ühest Sauel asuvast ettevõttest rohkem kui sellest õnnetust kõrvitsast.
|
|
Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinainete sisaldusele on kõrvits soole-, eriti jämesoolepõletike ravimiks. Kõrvits kui koduapteek Ka siis, kui vaevab kõhukinnisus, on ta asendamatu – sellisel juhul tuleks süüa kõrvitsaviilu nagu arbuusi. Meie aedades kasvatatav kõrvits ei jää arbuusile alla maitse ega raviomaduste poolest. Pektiinained aitavad eemaldada organismist mürke ja hoida kolesterooli kontrolli all. Meie esivanemad on kõrvitsat pruukinud neerude ja kusepõie tegevuse parandajana. Samuti sobib see köögivili südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Neil, kes kannatavad unetuse all, on kasulik juua kõrvitsamehu koos meega. Kõrvitsas on vähe orgaanilisi happeid ja seetõttu võib teda tarvitada mao- ja sooltehaiguste puhul. Polüsahhariidide hulka kuuluvat pektiini leidub kõrvitsas rohkem kui õuntes ja peedis, naatriumsooli aga napilt ja seetõttu on kõrvits kasulik südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul kui neerude talitlust ergutav vahend. Salatiks ja koogi sisse Kõrvitsast ollakse harjunud kasutama peamiselt viljaliha, millest valmistatakse salateid ja suppe. Kuid väga maitsvad ja toitvad on ka esimesed täiskasvanud lehed, millest võib teha neidsamu roogi. Lisaks traditsioonilisele magushapu marinaadiga kõrvitsasalatile võiks proovida teha toorsalateid. Kõrvits sobib hapude marjade, puuviljade ja mahladega. Küpsetistesse võiks põneva maitse saavutamiseks lisada kõrvitsaseemneid, mis röstituna maitsevad peaaegu sama hästi kui mandlid. Kõrvits sisaldab • 100 g kõrvitsat annab kõigest 27 kilokalorit (näiteks 100 g kartulites on 94 ja 100 g rukkileivas üle 200 kilokalori). • Palju vett (92%). • Viljalihas on suhkruid, mineraalaineid, nagu kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, rauda, vaske, fosforit, koobaltit. Vitamiinidest on esindatud A, B, E, PP, C. • Seemnetes on palju õli (52%). Lisaks fütosteriine, palmitiinhapet, aminohappeid, C-vitamiini, karotinoide; mineraalaineid; orgaanilisi- ja limaaineid. |
