Esimest korda hakkasid põllumehed tänavu probleemidest rääkima kevadel pärast suhteliselt karmi talve, uus tagasilöök tabas maaharijaid aga suvel, kui vihma tuli vaid näpuotsa jagu ning kuivuse käes midagi ei kasvanud. Aravete Agro juhi Leonid Linkovi sõnul läks neil talve nahka 500 hektarit talivilja, osa ristikupõlde ja rapsi. Kevadel tehti põldudele küll ülekülvi, ent sellele andis löögi põud. Kahekordne erinevus Nii on ka tänavune viljasaak Linkovi kinnitusel mullusest poole võrra väiksem ja eriti hull on olukord talvise rohusöödaga, mis kuivaga lihtsalt ei kasvanud. «Sööda niitmine on nagu kiilalt pealaelt juukseid taga ajada,» kirjeldas ta. «Aga midagi pole teha, tuleb pingutada ja kombineerida, et karjale talvine sööt kätte saada.» Eesti ühe suurema köögiviljakasvataja Ants Paki sõnul on kartulisaak seal, kus põlde ei niisutatud, paarikümne tonni ringis hektarilt ehk niisutatud põldudest poole vähem. Nappi saaki kompenseerib aga mullusega võrreldes märkimisväärselt kasvanud köögiviljahind. «Kogu Euroopas on saagid põua käes kannatanud ja see lubab põllumehel kauba eest kõrgemat hinda küsida,» tõdes Pak. «Eks põllumees võidab ikka siis, kui sööjaid on rohkem kui kaupa lauale panna.» Konjunktuuriinstituudi andmetel pidi kilogrammi kartuli eest tänavu augustis mullusega võrreldes maksma 58,6 protsenti rohkem. Kümnetes protsentides võib mõõta ka teiste juurikate hinnatõusu. Paki sõnul erinevad mujal Euroopas tootjahinnad mullusega võrreldes kaks kuni kaks ja pool korda, Eestis on tootjahinnad ligi kaks korda kõrgemad. «Eks jaekaubanduses on hinnavahed väiksemad, sest vahendajatel ja kaupmeestel tuleb väiksema marginaaliga leppida,» tõdes Pak. Niisutamine tasus ära Tõusnud hind ei tähenda siiski, et põllumehed rahas supleksid, sest kulutused olid sama suured kui parema saagikuse korralgi. Tänu hinnatõusule tasus ennast ära ka põldude niisutamine, eelmise aasta hindade säilimise korral oleks see aga kahjumisse viinud. Kartuli hinnaga on rahul ka Pärnumaa Kalli küla Sepa talu peremees Jüri Kaljula. «Ma ütleksin isegi, et kartul on vägev,» kinnitas ta Pärnu Postimehele. «Pesas on mugulaid arvukalt, on suuremaid müügiks ja pisemaid seemneks jätta.» Kartulikilogrammi eest küsib Kaljula neli krooni ja nõudluse puudust ei karda. Ta plaanib ka osa tallele panna, et talvel soolasemat hinda saada. «Kõik läheb ju järjest kallimaks, mõelge, mis on juba nafta hind,» põhjendas peremees. Kõige raskem on tänavu olnud loomapidajatel, kes ei ole saanud piisavalt sööta varuda ning peavad praegu kombineerima ja arvutama, kuidas talv üle elada. «Osas maakondades oli ilm parem ja sealt saab sööta ka osta,» rääkis Linkov. «Küllap on nii mõnigi sunnitud karja vähendama ja mõni lõpetab loomapidamise sootuks ära.» Põllumehed ootavad ka taas, et riik ilmastikukahju korvata aitaks. Linkovi hinnangul võiks riik aidata seemnele ja talvisele tööle tehtud kulutused tasa saada. Kas mingit tuge tuleb, on veel selgusetu. Lõviosa põllumeestest on nüüdseks alustanud talivilja mahapanekuga ja on mõtetes juba järgmises aastas. «Eks ta raske on, aga ega siis püssi põõsasse saa visata,» kinnitas Linkov. Kas teate? Kõige enam on köögiviljahinnad kasvanud turgudel, poes on kasv pisut väiksem. Hind turgudel: > aug 2005 aug 2006 muutus Kartul 4,81 7,63 58,6% Peakapsas 6,17 8,41 36,3% Porgand 10,58 14,03 32,6% Peet 8,58 10,75 25,3% Kaalikas 9,85 13,33 35,3% Mugulsibul 8,50 11,69 37,5% Importõun 10,88 15,73 44,6% Hind kaupluses: > aug 2005 aug 2006 muutus Kartul 7,47 11,53 54,4% Peakapsas 7,25 8,16 12,6% Porgand 14,01 12,71 -9,2% Kohalik tomat 30,88 30,24 -2,1% Mugulsibul 6,11 9,36 53,3% Importõun 14,82 22,34 50,7% |
