|
Erinevalt teistest, lihtsalt nahka toonivatest kunstpäevituse
esilekutsujatest, tekitab forskoliin tõelist päevitust, mis kaitseb ka
ultraviolettkiirguse eest, kirjutas Nature News.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | vaesekesed
Vaesed hiired. Ka nemad tunnevad valu. Kas inimesel on õigus tappa ja piinata loomi? Minul endal on ...
|
|
Enamusel heleda nahaga inimestel tekib päikese toimel mitte päevitus, vaid
naha põletus. See on tingitud sellest, et nende nahas sisalduv valk
melanokortiin-1 retseptor (ik melanocortin-1 receptor) Mc1r, mis toodab
ultraviolettkiirguse eest kaitsvat pigmenti melaniin, ei funktsioneeri
korralikult.
Dana Farbri Vähiinstituudi (Boston, USA) teadlased eesotsas David Fisheriga
otsisid alternatiivseid võimalusi, et panna nahk melaniini tootma. Katsetes
selguski, et forskoliin aktiveeris ensüümi adenülaadi tsüklaas, millel on võime
aktiveerida melaniini tootmist isegi juhul, kui nahas puudub korralikult
funktsioneeriv Mc1r valk.
Oma katsetes kasutasid teadlased mittefunktsioneeriva Mc1r valguga hiiri, kes
olid geneetiliselt modifitseeritud olema suutmatud parandama kiirguse toimel
tekkinud DNA kahjustusi. Nad eemaldasid nende kehalt karvad ja hoidsid neid 20
nädala jooksul ultraviolettkiirguse käes mahus, mis vastaks paarile tunnile
Florida rannas päevitamisele päevas juulikuus.
Viie nädala pärast ilmnesid pooltel hiirtel nahavähi tunnused ja 30 nädala
pärast olid nad kõik surnud. Ent kontrollgrupi hiirtel, kelle nahka oli määritud
forskoliini sisaldava kreemiga kuu aega enne eksperimenti ning enne igakordset
"päevitumisseanssi", läks palju paremini.
Paari nädalaga oli nende nahk muutunud peaaegu mustaks ning nad olid päikese
eest kaitstud samamoodi nagu funktsioneeriva Mc1r valguga isendid. Nahavähi
tunnuste ilmnemiseni pooltel loomadel kulus umbes 50 nädalat.
Kuigi päevituse tekkimine ilma funktsioneeriva Mc1r valguta on olulise
teadusliku tähendusega, ei saa teadlaste sõnul saadud tulemusi inimesele
automaatselt üle kanda, kuna ei teata veel, mis toimub selle protsessi käigus
molekulaarsel tasandil. Siiski usuvad teadlased, et forskoliinist võib tulevikus
kujuneda efektiivne kaitse ultraviolettkirguse vastu. |
