| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | je-je
selle rahaga saaks ju köik ametnikud ära toita
|
|
Peale tõukefondide ja Ühtekuuluvusfondi 53,2 miljardi tuleb seitsme aastaga Eestisse veel põllumajandusministeeriumi nn maaelu arengukava raames ligi 11 miljardit krooni. Nende kahe rahapumba valitsemisel saab neil aastail Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 800 ametnikku ja raha kulub kokku vähemalt 1,6 miljardit krooni. Eelnõuga kiire Veel sel neljapäeval valitsuses arutlusele tuleva struktuuritoetuste seaduse eelnõuga on kiire, kinnitas rahandusminister Aivar Sõerd oma kirjas riigikantseleile. Pole ka ime, sest aastani 2007, kui rahakraanid avanevad, on jäänud veidi üle kui kolme kuu. Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi kulutab Eesti ametnikevägi umbes kaks protsenti abirahast ehk ligi 1,1 miljardit krooni selle jagamiseks ja kasutamise kontrolliks. Sellele lisandub veel Eesti enda panus ametnike ülalpidamiseks. Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna nõuniku Katri Seieri sõnul annab Eesti oma eelarvest selleks otstarbeks enam kui 150 miljonit krooni. Praegu tegeleb tõukefondide abiraha valitsemisega Eestis umbes 350 ametnikku. Rahandusministeeriumi hinnangul vajab riik aga veel kuni 100 ametnikku selle töö peale. «Kuigi täiskohaga tõukefondide abirahaga tegelevaid ametnikke on järjest enam, on ka palju neid, kes pühendavad sellele valdkonnale ainult osa oma tööajast,» lausus Seier. Praegu töötab enamik neist ametnikest majandus-, põllumajandus- ja rahandusministeeriumis. Lisaks tõukefondidele tuleb Eesti majandusse raha ka erinevate euroliidu põllumajandustoetustena. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) töötab umbes 340 inimest, kelle põhitöö on suures osas just euroliidu põllutoetuste jagamine. Euroopas kulub rohkem PRIA pressinõunik Taavi Linnamäe lausus, et kuna amet valitseb ka erinevaid riigisiseseid toetusi, on väga keeruline hinnata, kui palju töötajaid otseselt välisrahaga tegeleb. «Kas pressinõunik või IT-osakond tegeleb riigisiseste või eurotoetustega?» päris ta. PRIA on seni toetuste valitsemiseks kulutanud Linnamäe sõnul umbes kolm protsenti summast. Sellise määra säilides kuluks valitsemiseks enam kui 400 miljonit krooni. «Võrreldes ülejäänud Euroopaga on see protsent väike,» hindas Linnamäe. |
