Kodu

Riigikogu võttis kolmapäeval muutmata kujul uuesti vastu president Arnold Rüütli poolt välja kuulutamata jäetud hilisümberasunute vara puudutava seaduse.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 Reformierakonna, Res Publica ja Isamaaliidu fraktsiooni liiget ning selle vastu oli 35 keskerakondlast, rahvaliitlast ja sotsiaaldemokraati.

Samal teemal: Põhiseaduskomisjon jättis hilisümberasujate seaduse muutmata (5) Rüütel jättis hilisümberasujate seaduse välja kuulutamata (60)

VIIMASED KOMMENTAARID otse ütleja SEAD! Toomas Mul pohhui.Mind pani  riik,mida ma armastama  peaksin,kuuse  alla.Selleks,et talvel  sooja saada,peab v... Teised kommentaarid

President peab nüüd seaduse siiski välja kuulutama või pöörduma riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Rüütel jättis seaduse välja kuulutamata eelmise nädala kolmapäeval, kuna tema hinnangul on see vastuolus õigusselguse ja õiguskaitse põhiseadusliku põhimõttega.

Rüütli hinnangul ei lahenda seadusemuudatus oma praegusel kujul hilisümberasunute vara puudutavat probleemi, vaid loob uusi pingekohti. Tema sõnul ei tohiks riik omandireformi aluste seaduse muutmisel jätta kaitseta ei omanikke ega üürnikke, kuid kõnealune muudatus loob nimelt sellise õiguslikult tasakaalustamata olukorra.

Riigikogu võttis omandireformi aluste seaduse muudatuse esmakordselt vastu septembri keskel, kui selle poolt hääletas 47 Res Publica, Isamaaliidu ja Reformierakonna saadikut. Seaduse vastu oli 38 rahvaliitlast, keskerakondlast ja sotsiaaldemokraati.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks omandireformi aluste seaduse lõige, mis sätestab, et Saksamaaga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud inimeste omandis olnud ja Eestis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.

Seega loob muudatus õigusliku aluse hilisümberasunute vara tagastamiseks või kompenseerimiseks.

Riigikohus leidis 2002. aasta 28. oktoobril, et omandireformi aluste seaduse lõige on vastuolus põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega, ja kohustas riigikogu vastuolu kõrvaldama.

Tänavu 12. aprillil tunnistas riigikohus vaidlusaluse lõike kehtetuks. See otsus oleks jõustunud 12. oktoobril, kui riigikogu ise ei oleks seda lõiget selleks ajaks muutnud või kehtetuks tunnistanud.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt Saksamaale aastail 1940 ja 1941 ümberasunute vara üle on vaieldud pikki aastaid, tegelikult on palju hooneid kunagistele omanikele juba tagastatud.