|
Erinevate maaklerite hinnangul sõltub vahendustasu summast ja töö hulgast
ning viis protsenti võetakse näiteks siis, kui maakleri peale jääb ka
pärimisasjade ajamine või vallasvara kinnistamine. Summade põhjendatus on eraldi
küsimus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ljoha
tegemist on liigkasuvõtmisega igaljuhul
jigga
vahendustasud erinevad eesti erinevates otstes kogusummadena siiski kordades kui mitte kümnetes kord...
|
|
Üldjuhul on nii, et mida kallim tehing, seda väiksem vahendustasu. Eesti
Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikme, Vestmann Kinnisvara juhataja Martin
Kõivu arvates pole viis protsenti mingi verstapost.
«Viis protsenti on ammu aegunud kriteerium,» leidis Kõiv, kelle sõnul ei saa
viiest protsendist väiksemat vahendustasu võtta objektide puhul, mis maksavad
alla poole miljoni krooni.
Maakleri töö ei tasu siis lihtsalt ära. Vahendustasu võib tõusta üle viie
protsendi, kui tegemist on näiteks kaugel asuva odava kinnisvaraga, mille
müügiaeg võib kujuneda pikaks.
«Sel juhul lepitakse kokku vahendustasu summa suuruses,» selgitas Pindi
Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.
Ta tõi näiteks 80 000 krooni maksva maja, mille vahendustasu võib olla 8000
krooni ehk 10 protsenti.
Tasu katab kulud
Selle sisse peab mahtuma maaklerile makstav töötasu, reklaam, büroo
ülevalpidamine, maja näitamiseks kulunud kütus, telefoniarved jms. Kallima
objekti puhul võib vahendustasu olla väiksem. Haapsalu maakler Ülo Metssalu
Kivast ütles, et väiksemat vahendustasu võiks arutada, kui kinnisvara väärtus
ületab miljonit krooni.
Martin Kõivu sõnul jääb praegu tavaline tehing 1–3 miljoni krooni vahemikku.
Kui 2,5-miljonilise tehingu vahendustasuks võtta viis protsenti, teeks see 125
000 krooni.
«See summa pole enam küll mitte millegagi põhjendatav,» ütles Kõiv.
Tema hinnangul peaks sellise tehingu vahendustasu olema 3–3,5 protsenti. Veel
kallimate tehingute puhul võib vahendustasu olla isegi vaid protsent või
poolteist.
«Vahendustasu jääb 1–2 protsendi piiresse ka paljude arendusprojektide
puhul,» lisas Kõiv. Kinnisvarafirmadest paindlikumalt saavad vahendustasuga
mängida FIEna tegutsevad maaklerid.
«FIE-l pole bürood, ta kontor on tavaliselt kodus,» selgitas Kõiv. Soomani
hinnangul on FIEd vähem usaldusväärsed, sest neil pole juriidilist ega
turunduslikku tuge.
«Kui ma soovin, võin seda tuge endale igal ajal osta,» pareeris selle
kahtluse üks anonüümseks jääda soovinud maakler.
Kõivu meelest on ametlikult tegutsev FIE igati tõsine partner. Küll pole tema
silmis usaldusväärsed nn libamaaklerid, kes ei maksa makse ja reklaamivad end
trepikodadesse riputatud kuulutuste kaudu. Et libamaaklerid võtavad väiksemat
tasu, sunnib see firmasid vahendustasu vähendama.
Soomani hinnangul on vahendustasud üle Eesti ühesugused, sest bensiini jm
kulud on samad nii Tallinnas kui Valgas.
«Inimesed ostavad üle Eesti ja on asjadega kursis,» pareeris Kiva
Kinnisvarabüroo üks omanikke Jaak Kanepi võimaluse, et kuskil saab võtta väga
palju teistsugust vahendustasu kui mujal. Tema sõnul on konkurents Läänemaal
vaata et tugevamgi kui Tallinnas. |
