Õige kütmine ja regulaarne korstna puhastamine tagavad ohutuse 27.09.2006 10:09 Koit Kärssin, Evelin Uibokand /Valgamaalane
Saabumas on jahedamad ilmad ja taligi ei jää taevasse. Seoses sellega kutsub
Lõuna-Eesti päästekeskus majaomanikke üle vaatama ja korrastama oma
kütteseadmeid ja puhastama korstnaid. |
| |
|
 |
Möödunud aastal tunnistati parimaks töömurdjaks korstnapühkija Tiit Mäekivi, kes tänutäheks raske töö eest end spaas värskendada sai. Foto: TV3 |
 |
|
|
Igaüks peaks teadma, et kütmine ei ole ainult küttematerjali süütamine.
Kütmine nõuab küttekolde ettevalmistamist, samuti tuleb teada, millised ohud
võivad ebaõige kütmisega kaasneda, kirjutab Valgamaalane.
Regulaarne korstna puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks ning aitab
kokku hoida talviseid küttekulusid. Korstnaid tuleb puhastada vähemalt üks kord
aastas, enne kütteperioodi algust. Erandiks on aasta ringi kasutuses olevad
kütteseadmed, mida tuleb puhastada kaks korda aastas.
Kui eramaja omanik võib oma maja korstna(d) ise puhastada, siis
mitmepereelamute omanikel lasub kohustus kasutada kutselise korstnapühkija
teenust. Kutseline korstnapühkija annab tehtud tööle garantii ning on kohustatud
andma kütteseadme puhastamise kohta akti.
Tuleohutuse suurendamiseks tuleb lisaks korstna regulaarsele puhastamisele
tagada ka korstnalõõrides korralik tõmme. Levinud on müüt, et tõhusam on kütta
poolkinnise siibriga, kuna niimoodi kestvat põlemine kauem ja sama koguse
kütusega annab ahi rohkem sooja.
Tegelikkuses on aga vastupidi – mida parem on korstnas ja küttekoldes tõmme,
seda intensiivsem on põlemine, tekib vähem tahma ja pigi suitsukanali seintele
ning seda rohkem salvestub sooja.
Kui siiber ja ahjuuks on pooleldi
kinni, ei põle küttematerjal täielikult ära, tekib pigi, mis ladestub
suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks.
Seetõttu muutub
küttekolde kasutusiga oluliselt lühemaks, kütteseadmeid tuleb sagedamini
puhastada ning kuna kogu küttematerjal ei põle ära, eraldub ka vähem soojust
ning kütet kulub ajapikku rohkem. Pooleldi avatud siibri ja takistatud õhu
juurdevooluga kütmine on väga suur pigi ja tahma tekitaja ning sooja raiskaja.
Kütmiseks tuleb kasutada selleks ette nähtud küttematerjali ja kindlasti
ei tohi põlevat küttekollet järelevalveta jätta. Oluline on meeles pidada, et
kütmine tuleb lõpetada vähemalt kaks tundi enne magamaminekut, et saaksite olla
veendunud – küttekoldesse ei jäänud vingugaasi tekitavaid tukke.
Soovitame kõigil muretseda koju ja töökohta suitsuandur ning esmased
tulekustutusvahendid.
Infot korstnapühkijate kohta
saab päästekeskusest. |