Teisisõnu: inimesed unistavad jälle tulevikuautost. Kahjuks ei suudeta aga kuidagi üksmeelele jõuda, milline see tulevikuauto olema peaks, kirjutab ajakiri Fortune. Hea uudis on aga see, et enam ei räägi keegi neljarattalistest lennukitest, mis ummikusse sattudes õhku tõusevad ja maantee kohal liuglevad ning mille katusele parkida võib. Tundub, et tulevik näeb välja üsna sarnane olevikuga, ainult et transpordivahendid muutuvad pisut säästlikumaks. Ent siin muutub kristallkuuli pilt uduseks. Näiteks keskkonnakaitsjad nõuavad pisikesi, kergeid autosid nagu Smart, mis kasutavad edasiliikumiseks väga vähe kütust. Kuid turvalisuse pärast muretsejad ei suuda kuidagi leppida mõttega, et nad peaksid ringi sõitma plastmassist munakoortes. Nemad tahavad autosid, mis on valmistatud tugevast terasest ning täis tuubitud turvapatju ja avariisid ennetavaid radareid – nagu Mercedes-Benzi S-klassi mudel. Ka selles osas, kas juhi rolli autosõidus peaks vähendama või mitte, lähevad arvamused lahku. Mõned kiidavad pikivahet hoidvaid kiirusehoidjaid ja süsteeme, mis annavad märku, kui auto sõidureast välja kaldub; ehk lahendusi, mis juhi kohustusi vähendavad. Nende nägemuses sisestab autojuht tulevikus pärast autosse istumist sihtkoha aadressi ja loeb seejärel ajalehte, kuni auto ta soovitud kohta toimetab. Entusiastlikud autojuhid ei taha sellisest ideest aga mitte kuuldagi ning nõuavad, et juht peab autos peremees, mitte reisija olema. Ning näiteks Volkswageni juhatuse esimees Bernd Pischetsrieder on kinnitanud, et just sõidurõõm on üks sammas, millele tuginevad Volkswageni tulevased mudelid. Kõikvõimalikud autotööstusega seotud kildkonnad näevad autonduse tulevikku omast vaatevinklist. Paljude muude ettevõtmiste seas ka plastmassdetaile tootev Du Pont näiteks usub, et tulevikuautos kasutatakse rohkem plaste. Du Ponti analüütikud viitavad asjaolule, et näiteks tahavaatepeeglite korpused, mida tehti aastakümneid ainult metallist, on nüüdseks sisuliselt kadunud ja kõik peale hirmkallite luksusautode tootjate kasutavad plastkorpuses peegleid. Tarkvaragigant Microsoft aga usub, et tulevikus muutub auto ratastel info- ja meelelahutuskeskuseks, milles viibijad tahavad kolada internetis, lugeda e-posti, kuulata muusikat, vaadata filme või videomänge mängida. Kõige omapärasem on aga ehk finantsraskustes General Motorsi tulevikunägemus. Kui maailma suurima autotootja mootoriosakonna juhilt Tom Stephensilt küsiti, millised võiksid olla tulevikuautode jõuallikad, vastas Stephens, et General Motorsi V8-mootor on turul püsinud viiskümmend aastat, meeldib autoostjatele ning ei ole mingit põhjust arvata, et tarbijate eelistused lähemal ajal muutuda võiksid. Siiski möönavad isegi GMi juhid, et autode rasketest, kergesti purunevatest ja kallitest mehaanilistest osadest hakatakse tasapisi loobuma ning need asendatakse kergemate, odavamate ja vastupidavamate elektrooniliste detailidega. GM esitleski hiljuti autot, millel pole ei sisepõlemismootorit, käigukasti, sildu, väljalaske- ega jahutussüsteemi, mehaanilist rooliülekannet, pidureid ega gaasipedaali. Nende asemel on autol neli kütuseelementidega töötatavat elektrimootorit – iga ratta jaoks üks – ja autot juhitakse elektroonika abil. Üks tulisemaid vaidlusi automaailmas käib aga selle üle, kas vesinik tõrjub bensiini välja või mitte. Kõik on päri, et naftavarud ei ole ammendamatud ja samas on vesinikku ilmselt ka tulevikus täiesti lahedalt saada. Ainus häda, et vesinikku, kasutatagu seda siis sisepõlemis- või praegu veel olematus elektrimootoris, peab millestki kuidagi tootma. Vesiniku tootmine on äärmiselt energiamahukas, seda tuleb hoida suure rõhu all spetsiaalsetes tsisternides ning selle vedamine tanklatesse on väga kallis. Mõnede spetsialistide sõnul on vesinikul liikuv transport eesmärk, mis jääbki alatiseks eesmärgiks. |
