|
29-aastane Oleg ostis sõbraga Narva firmast Balticland 10-päevase reisi
Lõuna-Türki, mille eest maksis ligi 10 000 krooni, kirjutas SL Õhtuleht.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to: p
EL ravikindlustus tagab ravi ka mujal...st. väljaspool EL`i. aga tuleb välja, et ta isegi ei pruugi ...
p
Fre: Türgi ei ole ELis.
|
|
Olegi ema Tamara sõnul öeldi meestele, et lisatasu eest saab osta ka
reisikindlustuse, kuid rändurid põlgasid vähem kui 200-kroonise poliisi ära.
14. augustil läks Oleg Kemeri lähedal mägedesse ATV-ekskursioonile. Mäest
ülessõitmine läinud ema sõnul libedalt, kuid laskumisel läinud Olegi
maastikusõiduki pidurid rikki ning ATV paiskus kuristikku.
«Poeg sai küll maha hüpata, kuid kukkus ikkagi kõrgelt ja sai rängalt viga,»
räägib ema.
Samal õhtul helistati Tamarale Eesti välisministeeriumist ja teatati, et
raskes seisundis poeg on Kemeri erakliinikus. Ja lisati, et ta on kindlustuseta,
kuid tema raviks kulub vähemalt 232 000 krooni.
Ema laenas tööandjalt 280 000 krooni ja lendas Türki.
«Olegil olid katki vaagnaluu, mõlemad puusad ja käsi. Erakliinikus opereeriti
tal veel ka kusepõit ja lõigati ära sapipõis, kuid see oli vaid kiirabi,»
kirjeldab ta.
Kui Tamara tahtis hädapärast elule toibutatud poja Türgist Tallinna edasisele
ravile toimetada, keeldus aga lennufirma Estonian Air talle piletit müümast.
Tema sõnul nõutud talt kohalike arstide kirjalikku kinnitust, et Oleg saab
lennukiistmel istuda, sest ratastoolile polevat Boeingu salongis ruumi. Kojusõit
jäi sestap ära.
Veidi aja pärast kirjutati poeg haiglast välja ning nad olid emaga lageda
taeva all. Välisministeeriumi, saatkonna ja konsuli abiga leiti Olegile siiski
lõpuks koht Kemeri linnahaiglas.
Pärast kolme nädala pikkust haiglas virelemist said Tamara ja Oleg lõpuks 7.
septembril Tallinna lennata. Otsejoones tõtati Mustamäe haiglasse, kus arstid
nentisid: liigeseoperatsiooni oleks pidanud tegema kohe pärast õnnetust.
Siiani voodihaigele Olegile anti siiski paranemislootust. Ent alles paari
aasta pärast.
«Ta võib jääda ratastooli, kuid võib hakata ka käima. Üks jalg jääb aga
ilmselt lühemaks,» teab ema.
Tamara arvab, et 280 000 krooni suurust võlga ei saa nad muidu makstud,
kui Oleg peab oma korteri maha müüma.
Poeg kolib ilmselt ema juurde ning Tamara peab siis hakkama hoolitsema kahe
invaliidi eest, sest tervis on vilets ka Olegi isal.
Estonian Airi avalike suhete juht Maris Kivi kinnitab, et firma mõistab ema
muret pojaga juhtunu pärast.
«Kuid kinnitame, et tegime omalt poolt kõik, mis võimalik,» sõnas ta.
Kuna Türgi haigla ei andnud Olegile tõendit, et ta pikka lendu taluda suudab,
ei saadud teda lihtsalt pardale võtta. Ratastool poleks aga lennukisse mahtunud.
Kodutee said ema ja poeg ette võtta alles siis, kui Oleg oli rängast õnnetusest
pisut toibunud.
«Kindlasti soovitame kõigil inimestel muretseda endale enne sõitu
reisikindlustus, see vähendab muret ja vaeva,» õpetab Kivi tagantjärele.
Balticlandi direktor Olga Larionova ei taha juhtunust telefonitsi rääkida.
«Nii palju ma võin öelda, et Oleg ei võtnud tõesti kindlustust,» sõnas
Larionova.
Tema alluv Marina Brehhunova kinnitas ajalehes Põhjarannik, et Oleg ja tema
sõber polnud ainsad, kes tollele reisile kindlustuseta läksid.
«Mõnikord keelduvad inimesed kategooriliselt kindlustusest. Kuna see pole
Türgis kohustuslik, ei saa me ka peale käia,» sõnas
Brehhunova. Toimetas Martin mutov, PM online |
