| Küsimusele, millega seostub tal sõnapaar «Eesti toit» vastab ta Pertelson otse: «Sealiha – hapukapsad – ahjukartul ja takkaotsa veel verivorst. Lihtsustatult öeldes rasvane ja raske toit maole seedida.» Olümpiamängudelt Eestile medaleid toonud mees ei arva siiski, et selline on tüüpiline eestipärane toidulaud aastal 2006. «Praegusesse aega sobib rohelise salati baasil valmistatud salat koos paneeritud kanaga. Puuviljasalat koduaia saadustest. Kama,» selgitab Pertelson. Tervislikuks peab judokas toitu, mis on põhiosas taimne, ehk natuke loomne, teadlikult kokku sobitatud toiduainetest ja kergesti seeditav. Pertelsoni hinnangul erineb tippsportlase toidulaud tavainimese toiduvalikust selle poolest, et sportlane peab sööma targalt, mittesportlane võib süüa targalt. «Aga reeglina ta ei söö,» lisab Pertelson. Toidu päritolumaad peab Pertelson oluliseks. «Me oleme üks bioloogiline ring, oluline on toidu sobivus meie organismile,» selgitab ta. «Kui toidust kättesaadav energia on ühel hetkel lähedal selle seedimisele ja jääkainete väljutamisele kulunud energiale, siis tuleb teha valik skaalal, kas lihtsalt maitsev või kasulik ja vahel mitte nii maitsev.» Kodumaistest toitudest näeb Pertelson enam potentsiaali kamal, toidul, millest ta ka ise lugu peab. «Või midagi astelpajust,» arutleb ta edasi. Välismaal viibides tunneb Pertelson enam puudust mustast leivast … ja nõgesesupist. Küsimusele, millest on eestlaste toidulaual puudus, vastab judokas filosoofiliselt: «Raske vastata – ma arvan, et enamus asju on olemas, tänased probleemid on mujal – mida süüa? Valik on liiga suur ja ebavajalikku on palju,» selgitab Pertelson. «Paljud välismaised tooted on täis säilitusaineid, mis on muutnud tervet uut põlvkonda – säilitusaine ei ole toit ja selle väljutamiseks kulub organismil hulga energiat. Säilitusaine on olemuselt justkui kahjutu aine, aga kui teda palju saab, on ta selgelt kahjulik.» Tallinlasena tunneb Pertelson puudust ühest vahvast ja korralikust kalaturust, ka Eesti metsa- ja aiasaaduste turust. «Marjad , moosid, seened köögiviljad, pähklid, mesi, puuviljad,» loetleb Pertelson. Tema arvates on siin ilmselgelt takistuseks meie endi poolt hulluks aetud euronormide ületõlgendamine. Paljud inimesed oleks valmis ka mahetooteid pakkuma aga bürokraatia on liiga karm. Ilusaimaks hetkeks peab Pertelson seda, kui jõuluõhtul saab süüa verivorsti värske õuna-pohlamoosiga, tavalistel päevadel aga eelistab hakklihakastet hapukurgi ja keedetud kartulitega. «Lihtne ja maitsev,» on tema lühike kommentaar. |
