| Sõltumata hinnast peavad toidulaual olema aga leib ja sai, puu- ning köögiviljad. Aamulehti hiljutises küsitluses tunnistas neljandik tarbijaid, et hinnatõus on jätnud oma jälje toidukorvile. Maksumaksjate keskliidu hinnangul tõusid toiduainete hinnad aprillis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,2 protsenti. Eriti tuntav on hinnatõus piimatoodete ja leiva puhul. Näiteks piimaliitri hind on poes tõusnud 0,7 eurolt (10,95 krooni) keskmiselt 0,85-0,90 euroni (13,30-14,08 kroonini). Naised on toiduainete kallinemisega paremini kursis - kolmandik tunnistas, et otsib sisseoste tehes odavamaid tooteid. Meestest tunnistas seda 19 protsenti. Aastas vähem kui 10 000 eurot ehk 156 500 krooni teenivatest inimestest 39 protsenti tunnistas, et toiduainete hind määrab valiku ära. Aastas 35 000 - 40 000 eurot (547 600 – 625 900 krooni) teenivatest inimestest 12 protsenti ütles, et hinnatõus on nende toiduvalikule jälje jätnud. Aastas 80 000 – 90 000 eurot (1,25-1,4 miljonit krooni) teenivatest inimestest 28 protsenti teatas, et toiduainete kallinemine on avaldanud mõju poes tehtavatele valikutele. ÜRO põllumajandus- ja toiduaineteorganisatsiooni FAO andmetel kallines toit eelmisel aastal üle kogu maailma 40 protsenti. Eriti tõusis riisi ja teravilja hind. Sel taga on nafta ja väetiste kallinemine ning liha tarbimise suurenemine. Aamulehti tellitud uuringus osales 1001 inimest, kes jäid vanusesse 15- kuni 79-aastat. Küsitlus toimus 5.-8. maini. Toimetas Mari Kamps, Postimees.ee |
