«Mahlajoogi nimi ütleb juba ära, et tegu ei ole täismahlaga, vaid sinna on lisatud vett. Seetõttu kannatavad joogi maitse ja värvus, ning neid on vaja kohendada,» selgitas Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi assistent Erge Tedersoo. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | asjatundja Kui riik lubab joogi sisse mingit jura panna, milles siis tootja on süüdi?
Vorstis peab olema minim...
lia Kadarbiku naturaalsed mahlad pole kontsentraadist ning on väga maitsvad. Hind küll tavalisest pakima...
|
| Mahlajookide koostist vaadates nentis ta, et tegelikult ei peta tootjad kedagi, kui nad on etiketil ära märkinud joogi mahlasisalduse, on see siis 10 või 20 protsenti. Ei tasu eelistada mahlale Et muuta sellise mahlasisaldusega tooted tarbijale atraktiivseks ja maitsvaks, lisatakse neisse lõhna-, värvi- ja aroomiaineid ning happesuse regulaatorit, näiteks sidrunhapet. Et toote omadused seistes ei muutuks, täiendatakse jooki omakorda stabilisaatorite ja antioksüdantidega. Aura sarja tootva A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul sõltub lisaainete kasutamine pakendist ja villimistehnoloogiast, näiteks tetrapakis jookide puhul lisaaineid ei kasutata. Limonaadide ja mahlajookide koostist võrreldes nendib Tedersoo, et suur vahet neil pole. «Kröömike mahla jooki tervislikumaks ei muuda, sest enamjaolt on neid turgutatud lõhna- ja maitseainetega, juurde on pandud sünteetilisi magus- ja säilitusaineid ning pisut hapet,» selgitas ta. Mahlajooke ei muuda Tedersoo arvates tervislikumaks ka neile lisatud sünteetilised vitamiinid ja kaltsium. «Tõenäoliselt midagi organism neist omastab, aga suurel määral laseme end petta,» mainis ta. Kindlasti ei soovita ta mahlajooke pakkuda lastele naturaalse mahla asemel, pigem tuleks neid pidada samasugusteks karastusjookideks nagu limonaade. Paljud tarbijad lasevad end eksitada toote nimetuses olevast sõnast mahl ning peavad mahlajooke tervislikumaks kui karastusjooke. Näiteks 12-aastane Ann Kristiin on veendunud, et mahlajook on pigem mahl kui limps, sest seal ei ole gaasi sees. Kuna Ann Kristiinil on toiduallergia, eelistab ta ema Anneli Entson osta võimalikult naturaalseid jooke. Samas tunnistab ta, et pole mahlajookide koostist uurinud ning seetõttu osanud seostada tütre allergilist löövet mahlajookidega, mida Ann Kristiin ise armastab vahel osta. «Lisaained otseselt mingeid tervisehädasid põhjustada ei pruugi ning väikeses koguses pole nad kahjulikud,» selgitas toitumisteadlane Mai Maser. Kuid ta rõhutab, et tegu on organismile võõraste ainetega, mis võivad rikkuda organismi tasakaalu. Tedersoo sõnul uuritakse lisaainete ohutust põhjalikult. Muu hulgas arvutatakse välja ohutu päevane tarbimisannus, näiteks laialt kasutatava säilitusaine bensoehappe puhul on selleks viis milligrammi ühe kilogrammi kehamassi kohta päevas. Rikuvad organismi tasakaalu Seega soovitab Tedersoo silmas pidada, et mida kergem inimene ehk mida väiksem laps, seda vähem võib ta lisaaineid päevas saada. «Aga kui laps joob mahlajooki, sööb moosi, kus on paksendaja sees, tüki torti, kus ka on lisaaineid, on talle ohutu päevane norm ületatud ja võivad tekkida allergilised reaktsioonid, näiteks lööbed, nahaekseemid, kõriturse või allergiline nohu,» loetles ta. Kuna otseselt lisaainete suhtes allergilisi inimesi on vähe ja seda on ka raske kindlaks teha, ei peeta Tedersoo sõnul otstarbekaks nende kasutamist keelustada. «Kui me lisaained üldse välja jätaksime, meenutaksid kaupluseletid nõukaaega, sest valik oleks üsna piiratud,» selgitas ta.
Mahlatoodete erinevused • Mahl – puuviljadest, marjadest või köögiviljadest eri tehnoloogiliste võtetega eraldatud toiduaine, mis on mahlatoodetest kõige kõrgema toiteväärtusega. Mahlasisaldus 100 protsenti. • Nektari minimaalne mahlasisaldus on 25-50 protsenti. Ülejäänu langeb vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete jm arvele. • Mahlajook on nektarist veelgi lahjem. Peab sisaldama mahla, aga selle protsent pole määratud. Koostises võib olla lõhna-, maitse-, magus- ja säilitusaineid, happesuse regulaatoreid jne. • Mahla sisaldavate karboniseeritud ja karboniseerimata jookide ehk nn vitamiinijookide mahlasisaldus on tühiselt väike, joogid sisaldavad toiduvärve, kaasa arvatud sünteetilisi, ja konservante. Allikad: Eesti Toiduainetööstuse Liit, tarbijakaitseamet |