«Kiuslikke kliente on siiski üllatavalt vähe,» tõdes muhelev Laatre, kui Coca-Cola kahjulikkuse kohta aru pärinu ning tagatipuks koodikaardiga maksta üritanud klient oli end ajakirjanikuks tunnistanud. Kassasse sattus Laatre koos teiste Rimi Eesti tippjuhtidega kampaania käigus, mille töötajate nappuse käes kannatav ettevõte korraldas müüjatöö väärtustamiseks. Lihttöötajad hinnas Kaubanduse probleemide ulatusest annavad kaudselt tunnistust ka varasemad kampaaniad, kus kauplused on töötajaid meelitanud tootepakenditele trükitud tööpakkumistega. Rimi alustab täna ka mai lõpuni kestvat telereklaamikampaaniat «Erilised inimesed erilises kohas», kus mängivad kaupluseketi enda töötajad. Laatre, kes veetis eilse tööpäeva Tallinnas Haabersti kaupluse kassas, kinnitas, et kolme kaupluseketti haldav ettevõte leiaks tööd vähemalt 50–100 klienditeenindajale. «Teenindajat tänapäeval ei väärtustata,» kinnitas Laatre. «Samas, kas me saaks ilma müüjateta kas või ühe päeva hakkama? Ilma advokaatideta ilmselt saaks, aga müüjateta mitte.» Selveri keti juhi Ain Taube kinnitusel ei ole ettevõttel niivõrd probleeme juhtide ja keskastme spetsialistide, kuivõrd kauplusse tavatöötajate leidmisega. «Müüjatööd ei võeta sageli kui püsivat tööd – meilgi on palju inimesi, kes võib-olla pole pääsenud õppima soovitud erialale ning veedavad aasta töötades,» sõnas Taube. Mitukümmend vaba kohta Rimides vahetub aastas kolmandik kuni pool kaupluste lihttöötajaist, tunnistas Laatre. Taube hindas Selveri kaadrivoolavust tagasihoidlikumalt, öeldes, et see jääb Laatre pakutud vahemiku alumisse otsa. Täpset täitmata töökohtade arvu Taube öelda ei osanud, aga ta hindas, et inimeste hulk, kelle võiks võimalusel kohe juurde palgata, on suurusjärgus mõni protsent töötajaist. Et Selver annab tööd enam kui 2000 inimesele, võib see tähendada mitutkümmet täitmata kohta. Erinevalt Rimi kettidest Selver Taube sõnul siiski suuri värbamiskampaaniaid korraldada ei kavatse. «Nii otsest vajadust selleks pole, meil on olemas majasisene motiveerimissüsteem näiteks inimesele, kes uue töötaja toob,» märkis Taube. Laatre sõnul on tööjõupuudus suurim Tallinnas. «Ida-Virumaal probleemi pole, seal on järjekord ukse taga,» tõdes Laatre. «Oleme kaalunud ka töötajate Ida-Virumaalt Tallinna toomist, ent see tähendaks elukoha ja transpordi kompenseerimist, nii et lõpuks ei tasu see ära.» Müüjate brutopalk Eestis jääb enamasti vahemikku 5000–9000 krooni. |
