Meri algatas uue detailplaneeringu nelja temale kuuluva kinnistu ümberjagamiseks viieks elamukrundiks. Kõige suuremal, neeme tippu hõlmava ja mööda paremat kallast allapoole kulgeval krundil on Meri enese maja.

Seda krunti ta muuta ei kavatse. Küll aga kolme ülejäänut, millest tahab teha kokku neli eramukrunti. Ühel jagataval krundil asub varasema planeeringu alusel rajatud Meri poja maja.

Korra sai juba eriloa

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Monika Kopti ütles, et Meri krundid on valla üldplaneeringu järgi hajaasustusega alal. «Sealse asustuse tihendamine oleks vastuolus nii valla üldplaneeringuga kui ka valla otsusega, et varasemaid planeeringuid asustuse tihendamiseks enam ei muudeta,» vahendas Kopti ministeeriumi vastust vallale.

Meri sai 1990. aastate alguses Rohuneeme tipus eriloa ehitada merest 50 meetri kaugusele, sest hajaasustuse puhul on ehituspiir 100 meetri kaugusel merest.

Kopti sõnul ei pidanud ministeerium Meri pakutud lahendust kruntide jagamiseks ja majade ehitamiseks enam hajaasustusele vastavaks.

«Vald ei esitanud oma taotluses ühtegi põhjendust kehtiva üldplaneeringu muutmiseks,» märkis Kopti.

Vald lubaks kaks maja

Viimsi valla peaarhitekt Haldo Oravas ütles Postimehele, et jagatavad krundid jääksid igal juhul piisavalt suured – 5000-6000 ruutmeetri suurused ja need jääksid mere äärde samale piirile Meri majaga.

Kolm maja, mida kruntidele ehitada tahetakse, oleks tavalised, kuni kahekorruselised ja kuni kaheksa meetri kõrgused väikeelamud. Kahele krundile ehitatavad majad jääksid merest 50 meetri kaugusele, üks oli aga kavandatud kaldast 35-40 meetri kaugusele.

Oravas oli vaatamata ministri keeldumisele Meri kruntide jagamise suhtes optimistlik. «Üks krunt jääb seetõttu ehitusõiguseta, kuid ülejäänud majad saab siiski valmis ehitada,» lausus ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0