Ligi pool aastat kestnud ASi Narva Vesi ja Kreenholmi vaidlus jõudis tupikseisu möödunud nädala lõpul, kui pooled ei saavutanud kokkulepet heitvete hinnas ega Kreenholmi võla tasumise osas. Mullu kergitas Narva Vesi Kreenholmi heitvete hinda kaks korda, ning Eesti suurim tekstiiliettevõte on vee eest 16 miljonit krooni võlgu jäänud.
Narva linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on linnavalitsusel kaks võimalust: võtta raha linnaeelarvest ehk rikkuda seadust ja ettevõtet doteerida, või tõsta linnaelanike vee hinda. «Viimane on aga vastuvõetamatu,» kinnitas ta.Kreenholmi juhtkond pidas eile kriisinõupidamise, mille lõppedes oli kommentaarideks kättesaadav ainult personalidirektor Olga Zaitseva. «Narva Vesi sulgeb meie heitvee vastuvõtu teisipäeva hommikul, kuni selle ajani töötame normaalsel režiimil. Mis edasi, on praegu konfidentsiaalne,» ütles ta.
Töötajad on šokis Kohe pärast kooli lõpetamist Kreenholmis tööle asunud ja seal 32 aastat töötanud kraasimisseadmete operaator Tatjana Šarapova tunnistas, et sai šoki, kui kuulis, et ettevõte võidakse sulgeda. Ta selgitas, et töötingimused polevat küll kiita, kuid nendega ollakse harjunud ja töö meeldib. Ning Tatjana on juba üle 50, kust ta uut tööd leida võiks? «Kui veab, võetakse mind koristajaks. Kui aga Kreenholmi ei suleta, töötan edasi seni, kuni ära aetakse.» 19 aastat Kreenholmis töötanud lindiseadmete operaator Olga Taraskina on endale juba uue töökoha leidnud, kuid ei kiirusta veel lahkuma: «Seal tuleb ümber õppida, mina olen aga juba siin harjunud. Lootus sureb viimasena – äkki ei panda meid veel kinni?» Nooremad naised, kes Kreenholmis töötanud alla kümne aasta, on kindlad, et sealt tuleb võimalikult kiiresti jalga lasta. «Õpin müüjaks,» arutles üks noor naine. «Praegu leiab müüjana tööd, kui aga 3000 inimest koondatakse, tuleb võib-olla tööd isegi välismaalt otsida.» Linn ei muretse Zaitseva sõnul pole tööstuse seiskamine ja töötajate sundpuhkusele saatmine küll välistatud, kuid Kreenholm teeb kõik, et tootmist jätkata. «Stalnuhhini ja Narva Vee levitatavad kuuldused, nagu tahaksime ettevõtte sulgeda, on spekulatiivsed. Nende eesmärgiks on külvata segadust,» märkis Zaitseva. Stalnuhhini hinnangul liigub linna suurim tööandja pankroti suunas; see olevat ka Kreenholmi rootslastest omanike salasoov. «See ei ole enam vana tubli Kreenholm, kus töötas 13 000 inimest, kelle palku kadestas kogu linn. Praegu on see Euroopa mastaabis väike tööstus, kus on väga viletsad palgad ja väga halvad töötingimused,» rääkis ta. Stalnuhhini sõnul sooviks Kreenholmi emafirma Boras Wäfveri ilmselt keskenduda kinnisvaraarendusele. «Kreenholmi kinnisvara on väärt umbes 1,5 miljardit,» ütles ta. Stalnuhhin nentis, et viis aastat tagasi oleks praegu 3200 töötajaga Kreenholmi sulgemine tähendanud linnale sotsiaalset katastroofi. «Aga viimase kahe aastaga on Narvas juurde tekkinud 2500 töökohta ja sama palju töötajaid otsiti mullu linnas tööbörsi vahendusel,» kinnitas Stalnuhhin. Eksjuht süüdistab linna Eesti Rõiva- ja Tekstiililiitu juhtiva, Kreenholmi endise peadirektori Meelis Virkebau sõnul on Narva linnavõim täiesti arusaamatul kombel võtnud suuna Kreenholmi hävitamisele. «See otsus kujuneb linnale väga valusaks, sest kaovad tuhanded töökohad. Jääb laekumata tulumaks ja ligi kolmandik Narva Vee praegustest tuludest,» loetles ta. Virkebau sõnul peaks riik Kreenholmi aitama. «Ka riigile on väga valus, kui kukub ära 850 miljoni krooni eest eksporti,» märkis ta. «Jutt tuhandetest vabadest töökohtadest on puhas jama, sest 50-aastasel tublil Kreenholmi naistöötajal ei ole eriti palju võimalusi ümber orienteeruda.» Vabriku ajalugu • Aktsiaselts Kreenholmi Manufaktuur põhikapitaliga kaks miljonit kuldrubla asutati 1856. aastal. • Uue ketrusvabriku rajamiseks ostis suuraktsionär parun Ludwig Knoop Kreenholmi saare Narva jões ning 1857. aasta 30. aprillil pandi tehase nurgakivi. Järgmise aasta 10. oktoobril pandi tööle esimesed 8000 ketrusmasinat. Kreenholm oli toona kõige moodsam tööstusettevõte Vene Keisririigis ning suurim tekstiilivabrik Euroopas. • 1870. aastal ehitati Kreenholmile uus ketrusvabrik, 1884. lasti käiku Joala vabrik ja 1890. Georgi vabrik. Aastal 1872 töötas Kreenholmi vabrikuis juba 6000 töölist.
|
