«Nüüd ma jään siis vahele,» naerab Pajumaa tema tööd uudistama tulnud ajakirjanikule ja fotograafile, mõeldes taksojuhtide naistele, kes saavad loo ilmudes teada, kui kena neiu nende meestele tööd jagab. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | do tunguuz
Käi jala!!!!!!!!!!!!!!
vaatleja
.... uuuh kui ilus tibi ,siis mulle ei sobi ... olen ise ju nii hea....uuuuh. Olge normaalsed, inime...
|
|
Pajumaa meenutab juhtumit, kui üks taksojuht tuli kord kontorisse duši alla, jättis oma telefoni lauale ja palus dispetšeril selle helisemise korral vastata, et ta on duši all. Mõne aja pärast heliseski telefon. «Vello on duši all,» hõikas dispetšerineiu rutakalt telefonitorusse. Ent helistajaks oli taksojuhi naine...
«Siiani taksojuhtide naised armukadedad ei ole olnud, sest nad ei tea, milline ma olen, aga nüüd jään, jah, vahele,» muigab dispetšer. Kiisu, jänku või pääsu 21-aastane Pajumaa on taksofirma pesamuna, taksojuhid on kõik temast vähemalt poole vanemad ja hoiavad teda väga. «Mõni neist laulab mulle, kõik nad on omamoodi toredad,» ütleb Pajumaa. Kuna ta on kõigist noorem, teietab ta viisakalt oma kolleege. See aga teeb taksojuhtidele tihtipeale nalja. «Eks nad norivad vastu, et aitäh, jah, mulle ja mu autole või et kes «meie» need sinna lähevad,» ütleb Pajumaa. Nii et nalja tööd tehes saab, ent üldiselt eeter tema sõnul siiski jutuajamise koht ei ole.
Taksofirmades on tavaks saanud dispetšereid mingi hellitusnimega kutsuda. See tuleb Pajumaa sõnul Vene ajast, mil eetris oli vaja tunnussõna, et oleks äratuntav, millise sagedusega tegemist. Nii hüütaksegi dispetšereid kiisudeks, jänkudeks, pipideks, tibudeks jne. ETX-takso dispetšerid on pääsud.
Pajumaa töötab ETX-Taksos veidi üle poole aasta, varem pidas ta sama ametit Sõbra Taksos. Seal olnud tavaline, et klient üritas dispetšerit nii-öelda ära rääkida ehk kohtama kutsuda või kiitis neiu ilusat häält. Praeguses töökohas seda veel juhtunud pole, kuna firma kliendid on veidi teised.
Sõbra Taksos juhtus Pajumaa sõnul aga sedagi, et helistasid ebameeldivad ja ebaviisakad kliendid. «See oli normaalne, et sõimati, et kuidas sa ei saada mulle taksot, rumal ja loll oled,» meenutab Pajumaa. Tema sõnul erinevad kliendid taksofirmade tariifide tõttu – mida kallimad hinnad firmal on, seda viisakamad on kliendid. ETX-Taksol on klientideks palju firmasid ja rohkelt püsikliente.
ETX-Taksos on korraga tööl vaid üks dispetšer. Seetõttu on töö vahel üsnagi kiire ja pingeline, kui taksotahtjaid palju ja kõik autod sõidus. Siis ei tule helistamistel lõppu ja Pajumaal tuleb jagada end arvuti, mikrofoni ja telefonitoru vahel, tehes kõike korraga – kuulates ühe kõrvaga telefoni ja teisega mikrofoni, rääkides kliendiga, vaadates arvutist, kes on talle lähim taksojuht, suheldes taksojuhtidega jne. Raskemad ja kiiremad ajad on hommikud ja õhtused tipptunnid.
Pajumaa töötab vahetustega ja vahel tuleb olla tööl ka öösiti. Selle vastu aga neiul midagi ei ole, ta ütleb, et hoopis raskem on hommikul kaheksaks tööle jõuda kui öö läbi üleval istuda. Unel kliendid öösiti tulla ei lase. Kõige vähem helistajaid on kella nelja ajal, siis vaatab Pajumaa telerit ja keedab kohvi, ent kella viiest alates hakkavad inimesed lennujaama sõitma ning töö läheb jälle lahti.
Linn peab peas olema Dispetšer peab tundma linna sama hästi kui taksojuht – ta peab teadma, kus asub mingi tänav või asutus, sest öösiti tellitakse taksosid enamasti pubide ja baaride juurde. Pajumaa jaoks on see ehk veidi lihtsam, sest tema mõtles algul taksojuhist ema jälgedes minna ja tegi endalegi taksojuhi paberid, ent otsustas hiljem siiski dispetšeritöö juurde jääda.
Pajumaa sõnul peab taksodispetšer olema ka hea klienditeenindaja ja oskama klientidega hästi ja viisakalt suhelda. Vahel tuleb töö dispetšeriga ka koju kaasa, näiteks siis, kui keegi ei tea, kus mõni tänav asub, ja neiult juhatust küsib või kui mõnel sõbral-tuttaval on kiiresti taksot vaja.
|
