Paljud välismaalased on Eestisse tulnud juhtima just reisiettevõtteid. Üks eksootilisemaid neist on kahtlemata reisiettevõtte TopTours juht, Egiptuse päritolu Sabry Ibrahim.
Kuigi rahvuselt egiptlane, on Ibrahim suure osa oma elust ehk 36 aastat veetnud hoopis Saksamaal. Eestisse sattus ta tänu ühele sõbrale, kes teda siia kohe ettevõtte Toptours juhi kohale palus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ekspluataator
kapitalist, pankur, ärimees armastab loomulikult elu, mis teda nii vaimselt kui materiaalselt rikast...
Panomees
Olen Teddyga täiesti nõus. Mees ise OSTAB endale korteri Tallinnasse, nüüd tahab veel karaokekomplek...
|
|
Ibrahimi jaoks tähendas see pakkumine eksootilist väljakutset – egiptlasest mees poleks varem osanud uneski näha, et ta kunagi asub tööle kuhugi kaugele ja külmale Ida-Euroopa maale.
Nüüdseks tunneb ta siin ennast hästi ja Tallinna linn seostub mehele turvatundega. «Kui lennuk hakkab juba Talllinna jõudma, siis tunnen, et olen kodus,» kõneleb Ibrahim. Üks väike asi, mis teda Eestis äriga tegeledes pisut häirib, on siinne bürokraatia ja formaalsus – mitmeid asju võiks tema sõnul teha palju lihtsamalt ja kiiremini.
Näiteks ID-kaardi taotlemiseks kulus tal tervelt pool aastat. Samuti on eesti inimesed Ibrahimi sõnul natuke liiga konservatiivsed ja avavad ennast väga aeglaselt, mistõttu on lõunamaise temperamendiga mehel nendega pisut raske suhelda.
Probleem on just selles, et eestlased hakkavad pikapeale rääkima küll, aga selleks läheb tohutult aega vaja. «Aga minul võib-olla ei ole lihtsalt nii palju aega,» kurdab Ibrahim. Näiteks toob ta igasugused vastuvõtud ja üritused Eestis, kuhu temal võõra inimesena pole mõtet üheks-kaheks tunniks minnagi, kuna selle aja jooksul eestlased suure tõenäosusega oma keelepaelu valla ei päästa.
Ibrahim selgitab: «Algul igaüks räägib siin selle inimesega, keda ta tunneb ja võõras peab ikka mitu tundi üritusel olema, et eestlased saaksid aru, et ta on seal ja temaga võib rääkida.»
Ibrahim ise hindab üle kõige just otsest kontakti nii lihtsalt sõprade kui ka äripartneritega. Pelgalt helistamisest talle ei piisa, ta tahab näha, kes on selle telefonikõne taga.
Näiteks käis ta Eestisse tulles kahe kuu jooksul isiklikult läbi ettevõtted, kellega soovis ärisuhteid rajada. Mis puudutab aga konkreetselt ärilist edu, siis seda eri kultuuride erinev temperament Ibrahimi sõnul ei mõjuta, sest edu põhineb puhtalt kasumil ja kahjumil.
Jahmatama panev oli Ibrahimi jaoks Tallinnas ringi liikudes aga see, kui vähe hoiavad inimesed kuhugi sisenemisel enda järel tulevale inimesele ust lahti. Ta märgib, et kui tema tahtis viisakas olla ja hoidis järgmisele ust, tuli tal viis minutit seista ja inimesi läbi lasta, keegi neist aga ei soovinud ise ukse hoidmist jätkata.
Mis puutub Eesti turgu, siis arvab Ibrahim, et kindlasti on siin raskem äri ajada kui näiteks Saksamaal, kus turg on kordi suurem. Peamine probleem on tema sõnul konkurentides – Eestis on turg väike, kuid reisiettevõtteid väga palju, mistõttu tuleb pidevalt välja mõelda uusi strateegiaid, kuidas kliente püüda.
Ta ei välista, et lahkub Eestist millalgi, kuid siiski ei taha ta seda teha veel lähiajal. «Pärast seda aastat tunnen, et TopTours on natukene nagu minu laps ja ma tahan tema eest hoolitseda nii kaua kui võimalik,» tunnistas ta. Kui veel eelmise aasta algul oli TopTours Eesti reisifirmadest kümnendal kohal, siis aastaga, mil ettevõtte eesotsas on seisnud Ibrahim, on firma tõusnud 2.–3. positsioonile.
Unistustemaad, kus Ibrahim tegelikult väga töötada tahaks, oleksid India ja Hiina. Mehe salasooviks on elada seal paar aastat, et õppida tundma sealseid inimesi ning mõista, kuidas religioonid, kauaaegne ajalugu ja traditsioonid nende mõtlemist mõjutavad.
Üks edukamaid investeerimispankureid, Joakim Helenius, saabus Eestisse esmakordselt 1992. aastal turistina. Just vabaks saanud Eesti nägi Heleniuse sõnul välja nagu maa, millest on äsja sõda üle käinud – majad olid räämas ja lagunenud, ringi jalutasid Vene sõdurid jne.
Ta lisab, et Ida-Euroopa riigid on talle alati huvi pakkunud, sest siin ei ole asjad veel nii paigas ning elu on huvitavam kui turvalises läänes. 1993. aastal asus Helenius Eestis tegutsema ja aasta hiljem lõi ta siin ühe suurema Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimispanga Trigon Capital.
Praegu tegutseb Trigon Capital aktiivselt nii Venemaal, Ukrainas kui Eestis. Ettevõtte peakorter asub aga endiselt Tallinnas Pärnu maanteel. Heleniuse sõnul on see tingitud Eesti soodsast maksusüsteemist, mitte odavast tööjõust. Ta ütleb, et on Tallinna korterisse hakanud tööle palkama näiteks ka inimesi Soomest ning palgad on siin täiesti konkurentsivõimelised.
Erinevalt reisifirma juhist Ibrahimist, kes tõi Eesti turu peamise äriraskusena välja suure konkurentsi, on Eesti Heleniuse sõnul suurepärane koht äritegevuseks. «See on väike, arusaadav, väga kiire majanduskasvuga ning äärmiselt ettevõtjasõbralik,» loetleb Helenius.
Samuti meeldivad talle väga eesti inimesed, kes on töökad ja õppimisvõimelised ning erinevalt lääne inimestest ei karda proovida uusi asju. Ainus, millest Eestis Heleniuse sõnul vajaka jääb, on kogemused.
> Loe edasi |
