|
Nii anoreksiat kui buliimiat võib pidada moodsa ühiskonna haiguseks. Tegemist
on tõsiste söömishäiretega, mis võivad alata süütuna näivast dieedist. Inimene,
kes kannatab anoreksia või buliimia all, ei ole kunagi oma kehakaaluga rahul.
Talle tundub, et hoolimata dieedi pidamisest on ta paks, kirjutab Virumaa
Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | u
t,
Sinu keha massi indeks (KMI) on 60/1,72*1,72 = 20,3. See tähendab, et oled normaalkaalus. Et üle...
t
Ma olen 172cm. ja kaalun 60kg ja ma ei teagi enam kas kõhn või paks?
|
|
Toitumisharjumuste spetsialisti Eve Kotli ja psühhiaater Eve Põllu 2002.
aastal korraldatud uurimusest selgus, et 36 protsenti gümnaasiumiealistest
tüdrukutest ei ole oma kehakaaluga rahul. 2006. aastal tehtud küsitlusest
järeldus, et see protsent on veelgi tõusnud. Meeste seas esineb anoreksiat ja
buliimiat harva.
Noorte inimeste haigused
Sagedamini esineb toitumishäireid neidudel ja noortel naistel vanuses 17 - 25
eluaastat. Peamine põhjus ongi rahulolematus oma välimuse ja kehakaaluga.
Anoreksiat põdev inimene on tavaliselt korralik ja püüdlik teismeline neiu, kes
arvab, et on liiga paks.
Doktor Põllu väitel tuleb esialgseid põhjuseid hakata otsima kaugemalt.
Tavaliselt on need seotud tütarlaste väljakujunemata üldiste iluideaalidega.
Kenad hoolitsetud noored inimesed ajakirjade lehekülgedel võivad neidudes
tekitada vastakaid arvamusi. Kes meist siis ei sooviks kena ja hoolitsetud välja
näha?
Kaunid noored inimesed kirevatel lehekülgedel on aga tihti pettekujutelm ja
palju sõltub sellest, kui palju noor oma keha vastu huvi tunneb ja
söögikordadele tähelepanu pöörab.
Dr Donald Losser Cambridge’i ülikoolist uuris kahe kuu jooksul viieteistkümne
abituriendi toitumisharjumusi, kusjuures neljal uuringu läbinud neiul oli oht
anoreksia või buliimia tekkeks. Peamise põhjusena tõi ta välja süütunde, mis
tekkis neil neljal pärast iga pisut kaloririkkamat toidukorda.
Stress, pinged ja masendus
Kui söömishäirega kaasneb depressioon, stress ja üleüldine masendus, tuleks
kindlasti vestelda psühhiaatriga. Väljaravimata anoreksia võib lõppeda surmaga.
Buliimiaga kaasnevad mitmesugused nahaprobleemid, sageli nõrkus ja jõuetus.
Buliimia all kannatav inimene ei suuda tavaliselt oma isu taltsutada. Ta jätkab
söömist ka siis, kui kõht on täis, millest hiljem tekkiv masendus ja raskustunne
maos suurendavad ebameeldivust veelgi.
Õigeaegne teraapia ja vestlus võivad aidata noorel normaalse elurütmi juurde
tagasi pöörduda. Kindlasti vajab noor inimene sel ajal erilist järelevalvet.
Söömishäirete puhul ei aita ei riidlemine, süüdistamine ega karistamine -
kõik peab algama inimese veendumuste muutmisest. Haige peab endale tunnistama,
et vajab abi.
Riidlemisest pole kasu
Samas tuleb noort inimest julgustada ja talle teadvustada, et haigus on
ravitav ning ta ei ole oma murega üksi.
Doktor Põllu väitel peaks perekond pakkuma haigele rohkelt huvipakkuvat
tegevust selleks, et tema mõtted ei keerleks pidevalt toidu ümber. Vajadusel
võiks piirata hamburgerite, krõpsude, snäkkide ja maiustuste tarbimist või neist
üldse loobuda.
Inimestel, kellel on olnud söömishäired, soovitatakse: toituda vähemalt neli
korda päevas kindlatel kellaaegadel; jälgida, et toidus oleks piisavalt valku,
vitamiine ja mineraalaineid; liikuda, tarbida mineraalvett, puuvilju, täismahlu;
lisada menüüsse rohkelt kiudaineterikkaid toiduaineid (täisteraleib, maisi-,
kaera- ja sojahelbed); rasvase liha asemel süüa kana või kala; konsulteerida
kindlasti perearstiga, kes jälgib haige tervislikku seisundit.
Anoreksia ja buliima ei ole seotud mitte üksnes söömishäiretega, vaid vale
mõtteviisiga ja arusaamaga oma kehast. Tavaliselt vajab haige sellel juhul
psühhiaatri abi, kes aitab vastavate meetodite abil kujundada ja muuta neid
arusaamu, mis patsiendil on seotud oma kehaga.
Haigele tuleb põhjendada ja selgeks teha need ohud, mis on seotud selle
haigusega, näiteks alakaalulistel neidudel ja noortel naistel võib
menstruatsioon ära jääda, mille tulemusena muutub hormonaalne tasakaal
organismis. Lisaks üleüldisele kurnatusele tekivad naha kuivusega seotud
probleemid, suureneb akne ja erinevate allergiliste nähtude oht.
Igasugusest haigusest paranemine sõltub mitmesugustest teguritest, kuid
eelkõige patsiendi enda tahtejõust terveks saada.
Terveks tahtejõu abil
Tavaliselt algab see kõik haige mõtteviisi muutmisest ja sellest, kui oluline
on toit inimorganismile. Mida rohkem sellist teadmist haigele teadvustada, seda
paremaid tulemusi võib ravi anda. Inimese tegelik ilu ei peitu üknes tema
välimises ilus ja kõik toitumisega seonduv peab olema igapäevaselt haige jaoks
kontrollitud.
Kasutatud kirjandus:
Donald Losser. «Eating problems in Europe». Cambridge University 2004
«Anoreksia ja buliimia - moodsa ühiskonna haigus». Artiklite kogu. Tallinn
2000
|
