Kui naine, kes oma nime avaldada ei soovi, 17. jaanuaril Valga naistenõuandlasse kontrollile läks, oli ta viimast kuud 17-aastane. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ingrid
käisin ka ahun eevi juures vastuvõtul...terava keelega arst....ta tahtis mindki panna haiglasse et m...
to .....
Aga kelleks sina kõlbad?
Sõnnikuveda jaks?
:P
|
|
«Kuigi ma olen noor, oli laps oodatud,» räägib ta. «Elame noormehega koos. Ma ei tea nüüd, kas arstid rikkusid valediagnoosiga mu elu. Ei tea ka seda, kas ma enam kunagi lapsi saan.»Juba nädal enne naistenõuandlasse minekut oli ta tundnud kõhus valusid, oli nende pärast ka perearsti juures käinud. Erinevad arvamused Valga naistenõuandlas tegi doktor Vilja Vahtraorg rasedustesti. Tulemus: positiivne. Järgmine käik viis ultrahelisse. Edasi läks kiireks. Vahtraorg diagnoosis emakavälise raseduse. Naine sai kaasa paberi ning ta võeti Valga haigla päevapalatisse sisse, osakonnajuhataja Eevi Ahuna patsiendiks. «Katsuti kõhtu, tehti vereproov,» räägib ta. «Edasi öeldi mulle, et nüüd tehakse süst, mis katkestab loote arengu ja lagundab selle.» Tema sõnul ei öeldud talle Valgas, kui vana loode on ning kummas munajuhas see paikneb. Süstiti metotreksaati ning järgmisel hommikul võis naine haiglast lahkuda.
Lugu võttis uue pöörde, kui naine läks samal päeval Võrru end igaks juhuks kontrollima. Järjekordne ultraheli. «Seal öeldi, et nemad ei näe, et rasedus oleks emakaväline.» Siin tekkis esimest korda kahtlus, et Valgas tehti viga. Paar päeva hiljem läks ta Tartusse, esmalt polikliinikusse, kust ta pärast ultraheli naistekliinikusse Terje Raua juurde suunati. «Mulle öeldi seal, et rasedus on emakasisene. Loode on neljanädalane. See oli šokk,» räägib naine. Tema peas vasardas küsimus, kas veel on võimalik loodet päästa. «Mulle öeldi, et tehtud süst on väga mürgine,» jätkab ta. Arstid otsustasid naise esialgu jälgimisele jätta, et näha, kas loode hakkab edasi arenema. Kolmanda raseduskuu lõpus oleks tehtud täpsem looteuuring. Kuid mõne päeva pärast rasedus katkes. Süst oli mõjunud. Möödunudnädalasel kohtumisel Valga haiglas ütles Vilja Vahtraorg naisele, et ultraheli järgi emakas rasedust pole, samas on emaka kõrval tumedam piirkond, mis võib olla rasedus. Rasedustest oli positiivne. See kõik viitab emakavälisele rasedusele. Haiglas tehtud rasedushormooni test näitas, et naine võis olla kolmandat-neljandat nädalat rase. Eevi Ahun lisas, et olid kindlad emakavälise raseduse kliinilised tunnused. Kuid Tartu naistehaiglas töötav Terje Raud pole nii kindel – emakavälist rasedust on raske diagnoosida ning kõhuvalu võib küll olla üks viide, kuid samas võib kõhuvalu kaasneda ka normaalse rasedusega. «Kindlasti on sellises olukorras vaja teha mitu uuringut,» ütleb ta. Raua sõnul oli Tartus ultrahelis näha emakaõõnes lootemuna. Seega pole emakavälisest rasedusest juttugi. Kuid Vahtraorul on lihtne seletus, miks Võru ja Tartu arstid ultrahelipildil emakasisest rasedust nägid: «Süst oli tehtud. Rasedus enam ei kasva. Süsti järel tekib emakas vedelikukogum, mis sarnaneb lootemunaga.» Vahtraorul on veel üks trump – Tartus on ultrahelipäevikusse kirjutatud «lootemunaga sarnane». Sellest Tartu arst Terje Raud mingil põhjusel lapse kaotanud naisele ei räägi. Kuidas Valga arstid Tartus täidetud pabereid näha on saanud, jääb samuti selgusetuks. Arstid tahtsid aidata Valgas täidetud haigusloos on teinegi küsitavus – naise viimane menstruatsioon on haigusloos kirjas tunduvalt varasem, kui ta selle mobiiltelefonis peetud päevikus ise on üles märkinud. Kuid Ahun rõhutab – emakavälist rasedust diagnoosides olid nad kindlad, et tegutsesid ravijuhise järgi. «Me tahtsime inimest aidata, mitte kahjustada,» ütleb ta. Valga arstid otsustasid kohe tegutseda. Risk oli suur, sest polnud teada, kui elastne on munajuha. Munajuha katkemisel võib naise seisund kiiresti muutuda eluohtlikuks ning tekib ka munajuha kaotamise oht. Samas on tunnustatud naistearst Andrei Sõritsa arstitudengitele koostatud loengukonspektis soovitanud: mõõdukate sümptomite korral võib emakavälist rasedust jälgida, ilma et kohe sekkuks. Noor naine loodab nüüd, et tema kaotatud raseduse loos suudab selguse tuua arstiabi ravikvaliteedi komisjon. Emakaväline rasedus • Mõnikord kinnitub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda. • Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavaliselt tüsistused, kui loode on kasvanud nii suureks, et tema asukoha verevarustusest talle ei piisa. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik.
• Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Allikas: Wikipedia
|
