Kinnisvara
 |
Islandi kinnisvaraturgu jahutab majanduse ebastabiilsus (1)
27.02.2008 12:03
Taavi Alas
Islandlased töötavad kõvasti, laenavad palju ning tarbivad ohtralt.
Jõuliselt tõusnud majahinnad on olnud üheks inflatsiooni põhjustajaks
ja viimaste aastate majanduses valitsenud ebastabiilsusele on viidanud
ka Islandi keskpank. |
| |
|
|
Üürikorteris elamine on islandlaste jaoks keeruline, mistõttu on enamik saareriigi elanikest maja- või korteriomanikud.
Foto: Kadri Jakobson/SL Õhtuleht |
|
|
|
|
Aastail 2004–2005 Islandi kinnisvaraturul toimunud buum ja majahindade jõuline kasv on viinud oma ainsa loogilise tulemuseni – laenupakkujate ja -võtjate arv on märkimisväärselt kasvanud.
Samas olid laenuvõtmise tingimused praegusest leebemad, mis omakorda põhjustasid tarbimise ja kinnisvaratehingute pidevat aktiivsust.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Matu
Vestmannaeyjar on umbes sama kaugel maad mööda kui Saaremaa, aga merd mööda on ka mitukümmend km vee...
|
|
Ent nüüd tunnistab Island sarnaselt paljude teiste riikidega kinnisvaraturu jahenemist, mis algas 2006. aastal.
Pessimism pole saareriigi asukaile aga omane: uut turu tõusu, intressimäärade langemist ja inimeste ostujõu suurenemist prognoosivad pangad juba 2009. aastaks.
Märgatav hinnatõus
Kui võrrelda kümme aastat tagasi soetatud eramute hinda praegusega, siis võib tõdeda silmanähtavat tõusu. Näiteks võib tuua Islandi pealinnas Reykjavikis asuva 130-ruutmeetrise eramu, mille ostuhinnaks aastal 1997 oli 10 miljonit Islandi krooni ehk ligi 1,6 miljonit Eesti krooni.
Nüüd ehk aastal 2008 hindavad erinevad maaklerid sama eramu hinnaks 35 kuni 40 miljonit Islandi krooni. Eesti kroonides teeks see vastavalt ligikaudu 6,3 miljonit krooni. Sellise tendentsiga võibki kokku võtta Islandi kinnisvaraturu praegused suundumused.
Samas tuleks arvestada Islandi kinnisvaraturu puhul seda, et pealinnas Reykjavikis elab vaid 419 inimest ühe ruutkilomeetri kohta.
Seda on suurusjärgu võrra vähem kui teistes Põhjamaade pealinnades, näiteks Kopenhaagenis jagab üht ruutkilomeetrit keskmiselt 6000 inimest. Kui võtta Reykjavik ja läheduses asuvad eeslinnad kokku, siis tuleb samaks näitajaks ainult 163 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta.
Neil islandlastel, kes tahaksid aga oma maja asemel elada üürikorteris, on seda küllaltki raske teha. Need vähesed korterid, mida võib ametlikult üürida, on mõeldud peamiselt väiksema sissetulekuga perekondadele, tudengitele ning nende saamise järjekorrad on küllaltki pikad.
Eriti puudutab see Reykjaviki piirkonda. Seega on peamine lahendus siiski korteri või maja ostmine.
Islandi statistikaameti andmetel tõusid eelmisel aastal korterite ja majade hinnad kogu riigi piires kokku 15 protsenti, suurem osa tõusust toimus maapiirkondades.
Kohalikud pangad Glitnir ja Kaupthing prognoosivad, et sel aastal on oodata eluasemeturu jahenemist ja kohati võivad hinnad jääda muutumatuks.
Mitme aasta perspektiivis peaks aga hinnatõus jätkuma, nii näevad pangad Reykjaviki piirkonnas lähema paari aasta jooksul kinnisvarahindu tõusvat 3–6 protsendi võrra.
Landsbanki 2007. aasta lõpus tehtud prognoos on samas märksa skeptilisem, pakkudes 2008. aastaks kuni 9-protsendilist kinnisvarahindade langust.
Madalseisu põhjuseks nimetab pank nii kõrgeid intresse kui ka ebastabiilsust maailma finantsturgudel.
Nõudlus kinnisvara järele väheneb sel aastal aga majanduse jahenemise, karmistuva laenupoliitika, väheneva elanikkonna, ostujõu kasvu pidurdumise ja kinnisvara hinnalanguse ootuse tõttu.
Uute elupindade pakkumine võib viia kohati hindu alla, kuid ka pakkumine peaks nii 2008 kui 2009 üsna järsult vähenema.
Ees ootab jahtumine
Glitniri panga viimase prognoosi järgi jäävad 2008. aastal majade hinnad muutumatuks. Pank on seisukohal, et üheks põhjuseks on see, et laenupoliitika karmistumist mõjutavad faktorid osutuvad veel tugevamaks kui eelnevas prognoosis julgeti pakkuda.
2009. aasta jooksul peaksid aga eluaseme hinnad liikuma taas ülespoole.
Kinnisvaraturunõudlust ohjeldavad erinevad faktorid. Kui vaadata kinnisvarahindade arengut palgakasvu kontekstis, siis selgub, et majahinnad edestavad kaugelt palgatõusu tempot.
Samuti sõltub laenukoormus laenuperioodi pikkusest, intressimääradest ja majade hindadest. Selles kontekstis on näha, et majahinnad on kasvanud viimastel aastatel palju kiiremini kui palgad, samal ajal kui krediiditingimused on halvenenud.
Eelmistel aastatel oli uute elamispindade pakkumine ulatuslik, mis tulenes olulistest investeeringutest kinnisvaraehitusse. Kui aga majandus jahtub järgmiste kvartalite jooksul, siis uute elupindade ulatuslik pakkumine võib panna hinnad tugeva langussurve alla.
Viimastel nädalatel toimunud areng näitab, et turg on juba hakanud oluliselt tuure maha võtma. Müügitehingute arv Reykjaviki piirkonnas jäi 2008. aasta jaanuaris 324 peale.
Võrdluseks, eelmisel aastal samal ajal oli see arv märksa suurem ehk 522 tehingut. Ka hindade areng alates 2007. aasta viimastest kuudest näitab, et kinnisvaraturu muutused on juba teatud määral hoo sisse saanud.
Siiski on erandeid. Näiteks Reykjavikist lõuna poole jäävatel Vestmannaeyjari saartel, nimelt Heimaeyl, on viimasel ajal muutunud kinnisvaraturg aktiivsemaks.
Selle äkilise buumi põhjuseks on, et kohalikud elanikud on liikunud mujale ning pealinna ja muude piirkondade elanikud on hakanud endale otsima puhkuseveetmise paika.
Alates 2007. aasta algusest on tehtud Vestmannaeyjaril igal kuul ligi 15 kuni 20 kinnisvaratehingut.
Olgu siinjuures märgitud, et Vestmannaeyjari elanikkond on umbes 4500 elanikku.
Kinnisvaramaaklerite hinnangul on kõik heas seisukorras olev kinnisvara läinud kiiresti müügiks. Seetõttu on aga ka kinnisvarahinnad aastaga Vestmannaeyjaril tõusnud 20 kuni 30 protsenti.
Näiteks üks suur korter majadekompleksis, mis maksis veel aastal 2006 umbes 4 miljonit Islandi krooni ehk u 630 000 Eesti krooni, on aastaks 2008 jaanuaris müügil hinnaga 5 miljonit Islandi krooni ehk siis ligi 800 000 Eesti krooni.
Näited Islandi majahindadest:
(müügipakkumised pealinnas Reykjavikis ja teises suuremas linnas Kópavoguris)
Reykjavíki kesklinn
Eramu – hind 71,9 miljonit Islandi krooni (11,3 miljonit Eesti krooni)
Üldpind 117 m², 2 korrust, 6 tuba, 3 magamistuba, 2 vannituba, ehitusaasta 1991, ühendatud üldisesse küttevõrku.
Kópavogur
Eramu – hind 44 miljonit Islandi krooni (6,9 miljonit Eesti krooni)
Üldpind 177 m², 2 korrust, 7 tuba, 5 magamistuba, 2 vannituba, ehitusaasta 1954, suur aed ümber maja, lülitatud kohalikku küttevõrku, aiamaja.
Näiteid Islandi korterihindadest:
Reykjavíki äärelinn
Korterelamu, ehitusaasta 1963 – hind 17,9 miljonit Islandi krooni (2,8 miljonit Eesti krooni)
Üldpind 60 m², 2 tuba ,1 magamistuba, 1 vannituba, kahekordsed aknad, lülitatud kohalikku küttevõrku, panipaik-abiruum, 1 rõdu, 4-korruseline maja, aed ümber maja.
Reykjavíki kesklinn
Korterelamu, ehitusaasta 2004 – hind 47,8 miljonit Islandi krooni (7,5 miljonit Eesti krooni)
Üldpind 121 m², 3 tuba, 2 magamistuba,1 elutuba, 1 vannituba, aed ümber maja, garaaž, panipaik-abiruum, kahekordsed aknad, lülitatud kohalikku küttevõrku, terrass, 14-korruseline kortermaja. |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Financial Times: Balti kinnisvaraturg kükitab
Robert Anderson annab tänases Financial Times’is ülevaate viimasel paaril aastal Balti riikide kinnisvaraturul toimunust ning võrdleb praegust hinnalangust eelmiste aastate tormilise tõusu taustal kerge kükiga.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Mercedes-Benz |
BMW ja Mercedes: Saksa uus unelmatepaar
Mõlemad kvaliteetautode ehitajad on tugevad, koos oleksid nad aga veel
palju tugevamad, leiab Georg Kacher. Sest mitte ainult Toyota ja Lexuse
duo ei valluta maailma autoturgu, ka Porsche-VW-Audi «teljeriigid»
võiksid Stuttgartile ja Münchenile ohtlikuks saada.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Toomas Huik |
Poole aastaga kümme kilo – nii vähe?!
Ma pole kunagi andnud endale kergekäelisi lubadusi, näiteks et hakkan
1. jaanuarist kaalu jälgima, ikka peab peas küpsema mõte – nüüd ma
suudan seda. Seekord otsustasin alustada treenimist
individuaalprogrammi järgi.
> Artikli juurde |
|
Ökomärgis näitab keskkonnasõbralikkust
Inimesed, kes hoolivad loodusest ja peavad oluliseks toodete
keskkonnasõbralikkust, leiavad poes pakutavatelt kaupadelt üsna
mitmesuguseid märke ehk ökomärgiseid, mis juhivad tähelepanu sellele,
kas tooted on valmistatud mõeldes ka ümbritsevale keskkonnale.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Peeter Langovits |
Eraraha jõudis vähiravisse
Tartu arstide Peeter Padriku ja Hele Everausi algatusel avati
Lääne-Tallinna keskhaigla ruumides Eesti esimene erakapitalil põhinev
vähiravikliinik.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: bergenclinics.no |
Maripuu võtab Soome kolleegiga jutuks narkoteema
Sotsiaalminister Maret Maripuu kohtub täna Soome
tervishoiuministri Liisa Hyssäläga, et arutada, kas ja kuidas on muutunud Eestis
väljakirjutatud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite vedamine Soome, samuti
tuleb jutuks narkomaanide ravi korraldamine.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
