IT-visionäär Linnar Viik nimetab end mobiilseks töötajaks, kes teeb tööd kas kodus või kontoris vastavalt vajadusele. «Iganädalases rutiinis on mul üksinda kodus töötamise päevi kõige rohkem üks-kaks,» ütleb ta. «Kodus töötan sellepärast, et see on olnud viimasel kuuel aastal kõige parem viis, kuidas ühendada eraelu ja töö.»
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | no mulle
kodustöötamise variant meeldib ja sobib, olen tõlkija.
kontoris töötamise kogemusest niipalju, e...
ruumivajadus kasvab
Töötame mõlemad abikaasaga kodus, aga 2 lapsega koos on see tegelikult hullumaja kui selleks ei ole ...
|
|
Viigi sõnul kodus töötamisel miinuseid ei ole. «Peab vaid arvestama sellega, et enesedistsipliini ja motivatsiooniga tuleb osata ise hakkama saada. Inimestel, kel on raskusi end omaette motiveerida, on lihtsam, kui töö- ja muud rollid hoitakse selgelt lahus.»Analüütilist tööd ehk lugemist, kirjutamist ja mõtlemist võib Viigi sõnul teha ükskõik kus, peaasi, et töö tehtud saaks. «Mina sõidan näiteks Tartusse rongiga, sest sel ajal saab päris palju tööd teha.» Seevastu töö jaoks, kus on vaja inimesi motiveerida ja juhtida, on Viigi sõnul parim lahendus kokku saamine. «Internetipõhist asendusainet näost näkku kokkusaamisele toimiva mudelina ei ole,» nendib ta. Kontoritöö plussideks on Viigi sõnul ka sotsialiseerumine ja organisatsioonikultuurist osa saamine.
Töö ööpäev läbi 12 aastat juhi abina töötanud Angelika Erin teeb kodus tööd esmaspäevast pühapäevani. «Tööpäeviti töötan kodus hommikuti ja õhtuti. Nädalavahetusel läbi päeva, vastavalt vajadusele,» räägib Erin. «Telefonil ja netis olen alati, välja arvatud puhkuse ajal.» Erin, kes peab olema valmis tegema tööd ööpäev läbi, nimetab kodus töötamise eeliseks hilisemat ärkamist. «Ärkan pärast kaheksat ja esimese asjana lähen arvuti taha vaatama, kas on kiireid tegemisi. Siis teen tööd ja oma asju paralleelselt. Lastele saavad söögid tehtud, masin pesu pestud. Kui minu tööiseloomu juures töötada kogu aeg kontoris, nagu oli minu eelmine juhiabi kogemus, siis võib jääda oma elu elamata.»
Kodus sülearvutit ja telefoni kasutav Erin tunnistab, et tunneb puudust kontoris olevatest töövahenditest. «Kuna seal on kõik vajalik käe-jala juures, ei pea midagi topelt tegema, näiteks kas või e-kirju kaks korda lugema, kui kiirustades polnud kohe aega vastata.» «Tegelikult pean oma töökohaks veel kolmandat kohta, mis jääb kodu ja kontori vahele. See on seal, kus on WiFi,» tõdeb Erin. Kodus on mugav Pesudisainer Tiiu Roosma töötab kodus nii väikse lapse kui mugavuse tõttu. «Mulle ei meeldi hommikul välja minna ja tegeleda sellega, et näha normaalne välja. Mulle meeldib poole päevani hommikumantlis ringi lonkida,» sõnab kolm aastat kodus töötanud Roosma. «Arvutid on ju olemas ja käivad kaenla all kaasas. Selles mõttes pole vahet, kus tööd teha.» Kontorirutiinist disainer puudust ei tunne. «Olen suhteliselt eraklik. Tööle on raske keskenduda, kui igal pool on kädistajaid. Kui oma pere kädistab, siis see on rohkem monotoonsem. Muidugi segab laps tööd, aga kuna minu töö on minu hobi, mitte vastik asi, mille pean ära tegema, siis on okei, et kõik on segatud.»
Et Roosmal on olemas ka kontor, kus näidiseid õmmeldakse, ta sõidukulude pealt kokku ei hoia. «Umbes kolm korda nädalas käin linna peal,» lausub ta. «Enesedistsipliin on tõenäoliselt kodust välja minnes suurem, aga kuna ma suur perenaine ei ole, kiusatust nõusid pesta ei ole, siis pole hullu.»
Kodus töötamise nõrgaks pooleks nimetab Roosma üksnes disainimisel tekkivaid kangajääke. «Vahel on sodi nii jalus, et kipub lämmatama,» märgib ta. Kindlat tööplaani Roosma endale ei tee. «Kuna laps on väike ja vahel tuleb haigus majja, lööb see plaanid sassi. Seega jagan aega mõõdukalt. Vahest otsustan, et nüüd lihtsalt laisklen.» Kodune töö • Kui inimene töötab kodus, tagatakse talle töövahendid vastavalt kokkuleppele tööandjaga. • 2005. aasta Tööelu baromeetri uuringu järgi töötab kodus ligi veerand eestlastest, kusjuures kolm protsenti töötab ainult kodus. • Ligi pooltel inimestest, kes kodus töötavad, on tööandjaga vastav kokkulepe. • Kaugtöö ehk kodus töötamise tegemiseks kasutavad ligi pooled töötajad oma isiklikke IT-seadmeid. Ligi kolmandik kasutab nii isiklikke kui ka tööandja antud seadmeid ning viiendik teeb kaugtööd vaid tööandja vahendite abil. Allikad: Saar Poll, Tööelu baromeeter 2005 ja sotsiaalministeerium
|
