Foto: foodallergens.ifr.ac.uk

Saksamaa ja Suurbritannia teadlaste sõnul olid neoliitikumis elanud varajased eurooplased piima suhtes allergilised.

Uurijad lisasid siiski, et kui inimesed hakkasid koduloomi, sealhulgas ka lehmi pidama, hakkas nende organism järk-järgult piimaga harjuma, kirjutab The Independent.

Toitumisspetsialistide sõnul tekkisid aja jooksul geneetilised muutused. Osa varajastest inimestest kandis edasi piima talumatuse geeni, teisel osal aga tekkisid geneetilised mutatsioonid, mille tagajärjel neil piimatoodete tarbimisega raskusi enam polnud.

Teadlaste sõnul kannavad 90 protsenti tänapäeva eurooplastest endas piimaallergia geeni, kuid suuremal osal on see latsentses olekus.

Piima seedimiseks vajavad inimesed geeni, mis aitab toota ensüümi laktaasi. Inimesed, kes ei talu piimas leiduvat looduslikku suhkrut laktoosi, ei saa piima juua. Enne kui keha saab seda absorbeerida, peab laktaas ta ära lagundama. Kui kehas puudub laktaas või on seda vähe, on raskusi laktoosi kasutamisega. Tulemuseks on kõhu puhitus, gaasid ja mõnikord kõhulahtisus.

Teooria kohaselt said geneetiliste muutuste tagajärjel domineerivaks väike grupp inimesi, kes polnud laktoosi suhtes allergilised.

Mainzi ülikooli ja London University College teadalsed uurisid neoliitikumist pärit skeleti jäänustes, mis pärinesid aastatest 5480 – 5000 e.kr., laktaasi olemasolu.

«Tegime neile varajaste inimeste jäänustele DNA-testi, mis näitas, et neil puudus laktaasi geen. Sellest saab järeldada, et nad olid piima suhtes allergilised,» selgitas uurija Mark Thomas.

Ta lisas, et need varajased inimesed, kellel piima joomisest probleeme ei tekkinud, said sellest mitmesugust kasu.

«Piim andis tavapärasele napile ja vähe vaheldusrikkale toidule lisa. Ka oli piima ohutum juua kui vett, milles võis leida parasiite. Piim andis varajastele elurooplastele võimaluse ellu jääda,» lisas Thomas.

Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mis avaldub selles, et rõõsa piima joomise järel võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Laktoosi imendumishäire tuleneb laktoosi seediva ensüümi laktaasi vähesusest.

Neoliitikum on kiviaja hiliseim järk, mis algas savinõude ja lõppes metallide kasutusele võtuga. Maaviljeluse ja koduloomapidamise arenguga kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine.

Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online