Ajalehele Automotive News Europe antud usutluses ütles Alpine’i uus juht Dave Sheen, et kolmanda põlvkonna ehk 3G-mobiilside kiire levik kogu Euroopas ja 2010. aastaks kavandatud esimeste neljanda põlvkonna mobiilsidevõrkude avamine võimaldab autodesse tuua meelelahutus- ja infoteenused, millesarnaseid oleme siiani saanud kasutada vaid arvuti taga istudes. Kahesüsteemsed ekraanid«Andmesidelahenduste kiire areng võimaldab auto ja muu maailma mitmekülgsemat sidet,» kinnitas Sheen. «See puudutab nii meelelahutust, kõikvõimaliku info vahetamist kui ka näiteks auto tehnilise seisundi kontrollimist.» Ent, et infoküllus võib ühel hetkel juhti häirima hakata ja ohtlikuks muutuda. Seetõttu töötab Alpine kahesüsteemsete ekraanide kallal. Paljude uuemate autode keskkonsoolis on nimelt suured vedelkristallekraanid, mida on siiani kasutatud peamiselt juhile mõeldud info edastamiseks. Alpine aga loodab need «kahepalgeliseks» muuta – selliselt ekraanilt näeks autojuht sõitmiseks vajalikku infot, kõrvalistuja võiks aga sel ajal samalt ekraanilt näiteks filmi vaadata. Paralleelselt kahesüsteemse ekraani arendamisega töötab Alpine puutetundlike ekraanide täiustamise kallal, eesmärgiks selgema tagasiside andmine. Kui praegu ükskõik millise auto puutetundlikul ekraanil mõnda virtuaalset nuppu vajutada, ongi täpselt selline tunne, nagu suruks sõrme vastu klaas- või plastekraani. Kuid PulseTouch-ekraanid tekitaks tunde, et vajutad päris ehtsat nuppu. Ja luua ei saa mitte ainult vajutamisega sarnanevat efekti – nuppe saaks ka edasi-tagasi libistada ja paremale-vasakule keerata; võimalik olevat koguni võtme keeramisega sarnaneva tunde loomine. Selliste ekraanide peamine eelis oleks aga selles, et virtuaalsed nupud muutuksid kombatavaks – juht leiaks need käsikaudu ega peaks hetkekski pilku teelt pöörama. Sensor tunneb viipe ära Sheeni sõnul arendatakse usinalt ka sensoreid, mis tunnevad ära käeviipeid või peanoogutusi ja tõlgendavad neid mitmesuguste käsklustena. Süsteemide arendamise muudab aga keeruliseks asjaolu, et inimesed teevad pealtnäha täiesti ühesugust liigutust siiski väga erinevalt ja nii võib auto käsust valesti aru saada. Ka võib üks ja sama inimene viibata kord nii, kord naa. (PM) |
