Mullu sügisel lõpetati Euroopa Liidu eestvedamisel algatatud projekt VERONICA. Kauni nime taha ei peitunud aga mitte mõni jasonbourneilik luureoperatsioon, vaid nimi on lühend ingliskeelsest väljendist Vehicle Event Recording Based On Intelligent Crash Assessment ehk autoga juhtuva talletamine avarii-tuvastus(süsteemid)e põhjal.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | must kast on mõttetu sellisena
sest õnnetuse korral alati on juhiks alati mingi suvaline, kes mundrikandjate kohalejõudmise ajaks t...
Puukruvi
Nüüd algab,,õigustöötajate& quot;kisa inimõiguste jõhkrast rikkumisest.Millised miljonid võivad saama...
|
|
Kuus riskirühmaProjekti alustati 2004. aastal ning selle eesmärk oli lühidalt öeldes uurida, kas nn musti kaste, mida lennunduses kasutatakse juba ammu ning mis talletavad endasse kogu lennureisi puudutava tehnilise info, saaks ja oleks mõtet kasutada ka autodes. Mullu sügiseks jõudis töörühm järeldusele, et jälgida tuleks kuut riskirühma: pääste- ja alarmsõidukeid, ohtlikke aineid vedavaid veokeid, ühissõidukeid, firma- ja tööautosid, mootorrattaid ja alla 23-aastaseid autojuhte. Projekti juhtis Saksa elektroonikafirma Siemens VDO, mis on mitmesuguseid andmekogujaid ja -talletajaid valmistanud juba 15 aastat. Töörühma tööd ei korraldanud aga mitte mõni koonusja pea ja pudelipõhjapaksuste prillidega insener, vaid juristiharidusega Ralf-Roland Schmidt-Cotta, kes teenib oma igapäevast leiba Siemens VDO rahvusvaheliste suhete osakonnas.
Mitte üheski Euroopas müüdavas autos ei ole nn musta kasti, kuid mõnes autos on pisike karbike, kuhu talletatakse teave selle kohta, kuidas auto turvasüsteemid avarii korral käitusid. Seevastu Põhja-Ameerikas on vähemalt 64 protsenti uutest autodest varustatud seadmetega, millesse koonduva info põhjal ei saa mitte ainult üsna kindlalt väita, kas turvapadi avanes ikka piisavalt kiiresti, vaid sedagi, kas avarii põhjustas näiteks juhi vilumatus või liiga kiire sõit. Ta lisas aga, et eurooplaste äge vastuseis absoluutselt igasugusele jälgimisele, eriti aga sellisele, mida võib kas või kaude seostada valitsusega, tähendab, et lähiajal Euroopas müüdavatesse autodesse musti kaste paigaldama ei hakata. Ent seadmetele kui sellistele ennustab Schmidt-Cotta siiski helget tulevikku, sest VERONICA ei näidanud, et nende levikut võiks piirama hakata mingi tehniline või juriidiline takistus. «Ma usun, et pikapeale õnnestub ka avalikkusele selgeks teha, miks selliste andmekogujate kasutamine hea on,» avaldas Schmidt-Cotta lootust. Must kast kogub teabe Schmidt-Cotta sõnul oleks kõige kiiremini andmekogujaid tarvis kaubaveokitele, mootorratastele ja noorte juhtide autodele, kuna nendega juhtub suhteliselt palju õnnetusi. Ta rõhutas, et nende kolme riskigrupi puhul oleks musti kaste vaja nii õnnetuste põhjuste selgitamiseks kui ka ennetamiseks.
«Meil on uurimistööks vaja adekvaatseid andmeid, millele võiks tugineda nii autode turvalisemaks muutmine, tee-ehitus kui ka autojuhtide väljaõpe,» rääkis Schmidt-Cotta. Must kast suudaks tema sõnul koguda kogu vajaliku teabe. Schmidt-Cotta märkis, et Siemens VDO kogemus näitab, et mis tahes andmekoguja paigaldamine sõidukile muudab juhi ettevaatlikumaks ta teab, et tal hoitakse n-ö silma peal ja seeläbi liikluse ohutumaks.
|
